TOPi iga kolmas tegeleb kaladega

Mariliis Pinn 27. august 2014, 10:38

Värske toiduainetööstuse TOPi esikümnes tegeleb iga kolmas ettevõte kaladega. Eelmisel aastal tõi Eesti kalatööstusettevõtetele kasvu suuresti ränk töö.

Spratfil ASi omanik ja tegevjuht Peeter Loim tõdes, et 2013. aastal moodustas 36 miljoni euro suurusest käibest peaaegu poole Saksa­maa eksport, kokku kasvas käive aastaga üle 50%. “Eelmisel aastal investeerisime aga ka tootmisprotsesside tõhustamisse, millel on märkimisväärne mõju tootmise omahinnale. Enim mõjutab tootmise omahinda siiski kasvav palgasurve. Viimastel aastatel on ettevõttes palgad tõusnud aastas ligi 10%,” märkis Loim.

Ta kinnitas, et nende ettevõttes kasvab tootmise efektiivsus siiski juba hulk aastaid. Kasuks on tulnud uued seadmed ja töötajate vilumuse kasv. 2014. aastaks prognoosib juht ettevõtte käibe kasvuks üle 30%. “Oleme viimase viie aastaga oma käibe seitsmekordistanud. Töötajate arv on aga sama ajaga kasvanud vaid ligi 5% võrra ja täna on tööl 242 inimest,” näitlikustas Loim.

Tootmine asub neil Kakumäel. Loim märkis, et tema on selles ettevõttes töötanud juba 45 aastat, alguses oli asutuse nimi küll Kirovi kalurikolhoos, aga 1996. aastast tegutsetakse Spratfili nime all.

Kala hind langusse

Venemaa sanktsioonide kohta märkis Loim, et ta tajub seetõttu väga tumedat pilve peakohal olevat. Norra ei müü enam oma lõhet Venemaale. “Meie firma ei müü küll otse Venemaale, aga Norra käitumine haarab ka meid sellesse silmusesse,” kommenteeris Loim ja selgitas, et tarbijatele on see muidugi hea, hind langeb, aga ettevõttele võib see kaasa tuua rängad tagajärjed või koguni kaose. “Kala maailmaturu hind odavneb lähema paari nädala jooksul 50-70%. See tabab ka Eesti lõhetöötlejaid. Ühesõnaga, neil, kes lõhega tegelevad, neil on praegu vesi ahjus,” märkis Loim.

Ta selgitas, et tema juhitava ettevõtte käivet mõjutab Norra lõhe 80% ulatuses ja see ikka tekitab juba peavalu, kuidas ennast nüüd kaitsta. “Peame olema kained ja valmis olukorda hindama, ka minister Ivari Padar ütles kriisiarutelul, et olukord on force majeure. Valitsus võiks ka peesitamise lõpetada ja mõtlema hakata, mida edasi teha. Võib juhtuda, et Euroopa Liit lööb mingil tasemel kalahinna lukku, aga ma ei usu enam selle liidu ühtsusesse,” märkis mees lõpetuseks.

Spratfil AS toodab jahutatud, külmutatud ja suitsutatud lõhetooteid jae- ja hulgimüügi ettevõtetele Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Soomes, Rootsis, Taanis, Singapuris jt riikides. Eksport moodustab ettevõtte käibest üle 90%.

Pärnakad kaotasid Vene turu juba mullu

Kalatööstusettevõtte Japs ASi tegevjuht ja omanik Arved Soovik kommenteeris, et suure rabelemise tulemusena oli 2013. majandusaastal head tulemused. “Tööd tuleb teha ja ju siis oli tähtede seis ka parem,” naljatles ta. Küsimusele, kas eestlased on hakanud rohkem kala sööma, vastas Soovik, et tema isiklikult seda teinud ei ole.

Juht märkis, et 98% ettevõtte toodangust läheb otseselt või kaudselt ekspordiks, suurimad partnerid on neil Euroopa Liidus, aga ka Šveitsis. “Oli ka eksport Venemaale ja Ukrainasse, aga juba eelmise aasta novembris käis Eestis Vene veterinaarkontroll ja ajutiselt pandi kaheksa firma müük Venemaale kinni, meie olime üks neist,” märkis Soovik. Vene turu ärakukkumine mõjutas ka ettevõtet.

“Aga kuna müüsime Venemaale peamiselt räime, siis käibele ta väga suurt mõju ei avaldanud, küll aga mahule,” tunnistas ta. Jooksva aasta esimese poole kohta märkis Soovik, et tulemused on eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes samal tasemel, mida aga toob teine poolaasta, seda ta ennustada ei oska. Japs ASis töötab inimesi 80 ringis.

“2013. aasta head majandustulemused tulid tänu stabiilsele kvaliteedile, klientidele ja tarnijale. Ka eestlaste teadlikumad toitumisharjumused ja kala tarbimise kasv sealjuures on meile kasuks tulnud,” märkis Eksfisk OÜ omanik ja tegevjuht Maria Vaik. Eksfiski võib juhi sõnul pidada väikeseks perefirmaks, neil on viis töötajat ja tootmine Tallinnas, kus tehakse peamiselt käsitööd, sest fileerimisseadmeid pole. Ka ei ekspordi nad veel midagi.

Vaik märkis, et nende firma suuremad kliendid on Stockmann, Tallinna Kaubamaja toidumaailm, Radisson SAS, Noa restoran ja Carmen Catering. Aga ettevõttel on ka oma jaemüügipunkt ja selleks on Tallinnas Nõmme turul tegutsev Peetri Lõheäri, kust nende töödeldud lõhet, forelli või siiga osta saab. “Meie teadlik poliitika on seni olnud suurtest kettidest eemale hoida, sest suurte tarnelepingud kägistavad väikese firma ära. Ja ei saa me näiteks Rimi odavmüügi kalaga võistelda,” kommenteeris Vaik.

Jooksva aasta kohta märkis juht, et see tuleb sama hea või veel veidikene paremgi kui mullune. Venemaa sanktsioonid neid otseselt veel mõjutanud ei ole, aga maailmaturul annab see kindlasti tunda, hiljuti pani Venemaa ka Norra lõhele impordikeelu, mis peaks teoreetiliselt turuhinda langetama.

Salapärane kiire kasvaja tegutseb vaikselt

Selle aasta toiduainetööstuse TOPi suurima tõusja Kalma Kaubandus OÜ soovib jääda salapäraseks. Tabelis 89 kohta ettepoole nihkunud ettevõtte kohta ei oska palju öelda ka konkurendid.

Kalma Kaubanduse kohta märkis Japs ASi tegevjuht Arved Soovik, et ta teab neid küll: “See on üks väike Peipsi-äärne firma”. Eksfisk OÜ tegevjuht Maria Vaik kommenteeris, et on edetabeli kiireimast tõusjast kuulnud küll. See firma tegeleb tema sõnul valge kala püüdmise, töötlemise ja müügiga välismaale. “Tean, et sakslased ja šveitslased maksavad Eesti koha, ahvena ja haugi filee eest kordades rohkem, kui kohalikud on valmis maksma,” märkis Vaik.

Kalma Kaubandus OÜ võrdsed omanikud on Andrei Uluhanjants ja Sergei Andrejev. Äripäeva palvele kommenteerida 2013. aasta edukat tulemust saadeti firma üldaadressilt  anonüümne kommentaar: “Meie oleme tublid ettevõtjad, kes rügavad hommikust õhtuni tööd. Töötajaid on meil viis. Raske töö vili ongi firma edukus. Enim armastatakse meie firma fileesid, pakume ahvena, haugi, koha ja latika fileed. Meie kala pärineb kõik Eesti vetest. Ekspordist tuli 2013. aastal meie majandustulemuste tõusulaine. Venemaa äsjased sanktsioonid ei mõjuta meid üldse. Ka käesoleval aastal sõidame me jalgrattal samal kiirusel, mis 2013. aastal”.

Firma kodulehel seisab, et Kalma Kaubandus OÜ on intensiivselt ja kiiresti arenev ettevõte, mis on asutatud 2003. aastal. Ettevõte tegeleb kala ja kalatoidu tootmisega ning hulgimüügiga.

Ettevõtte 2013. aasta majandusaruandest võib lugeda, et 2013. aastal moodustas OÜ Kalma Kaubandus müügitulu 939 000 eurot. Müügitulust moodustas värske kala ja kalatoodete müük 21,3%, muu kauba müük 13,4%, kala töötlemisteenuste müük 65,3%.Müügitulust moodustas müük Eestis 85,5%, müük Lätis 5,6%, müük Poolas 6,7%,Soomes 0,6 ja müük Rumeenias 1,6%.

Materiaalselt investeeriti põhivarasse 157 000 eurot. 2013. aastal investeeriti kala­püügivahendisse ja seadmetesse 45 126 eurot omavahendeid, millele lisandus 50 508 eurot PRIA kaasfinantseeringut.

2014. aasta eesmärkidena nimetas ettevõte toodete kvaliteedi täiustamist ning sortimendi laiendamisega firma turupositsiooni kindlustamist olemasolevatel turgudel.

Ettevõtte ootuste kohaselt suurendatakse 2014. aastal müüki ja turuosa eeskätt Euroopa Liidu liikmesriikides ja Šveitsis. 2014. aastal plaanib Kalma Kaubandus OÜ tegeleda kala kasvatuse ja loomapidamisega, sh lambakasvatusega.

Artikkel ilmub 27. augusti Äripäeva kuukirjas Tööstus. Lisaks saab sellest lugeda, mis toimub toiduaine- ja joogitööstuses, kuhu tüüritakse uue energia arengukavaga ja sellest, kuidas Eestimaiseid koolivorme toodetakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2014, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing