Autohüvitise kadu vähendab kulusid

"Sõidupäeviku täitmisega tõenäoliselt selgub, et igaühele 64eurost kompensatsiooni ei ole vaja maksta. Varem oli see maksuvaba raha ja n-ö palgalisana üsna lihtsalt arvutatav. Nüüd kaob see lihtsalt ära ja kulud vähenevad," kommenteeris Luts esmaspäevast jõustuvat seadusemuudatust, millega kaob ära 64eurone hüvitis isikliku autoga tehtavatele sõitudele.

TMB on siiani osale töötajaist hüvitist maksnud, kuid kasutatakse ka sõidupäevikute süsteemi. Kuna muudatus eeldab, et nüüd peaksid kõik, kes kompensatsiooni soovivad, hakkama sõidupäevikut täitma, ei ole see Lutsu sõnal ettevõttele suur muutus. Töötajailt ei ole ettevõtte juht nurinat kuulnud, kui ta tõdes, et eks ikka loodetakse hüvitist edasi saada. "Keegi ei taha rahast nii lihtsalt loobuda," märkis Luts.

Alates esmaspäevast on võimalik sõidupäeviku alusel hüvitada ka senisest suurem summa - 256 euro asemel kuni 335 eurot. Lutsu sõnul see oluliselt ei mõjuta. Pigem mõjutab see, et tööautodega seotud kuludelt ei saa enam kogu käibemaksu tagasi.

"Eks kokkuvõttes peab üldse ametiautode kasutamist vaatama, sest mis siin salata – need ametiautod on ikkagi isklikud autod. Palju meie firmas seda ametisõitu ikka on, natuke on, ülejäänu on ikkagi isiklik sõit," tunnistas Luts. Samas tõdes ta, et see ei kehti kõikide firmade kohta. TMBs on tema teatel ametiauto lisaboonus ja osa motivatsioonisüsteemist.

Luts ei heida riigile ette, et käibemaksu ei tagastata enam 50% ulatuses, tema hinnangul võinuks see isegi 100% olla, sest enamasti ei ole ametiautode kasutamine üldse seotud ettevõtlusega, vaid hoopis halvendab ettevõtete konkurentsivõimet. Teisalt leidis ta, et need firmad, kes tõesti ametiautosid töösõitudeks kasutavad, ei peaks muudatuse all kannatama. Selle vastu aitaks Lutsu hinnangul piirangute kehtestamine, näiteks milline on maksimaalne võimsus, mis võib firmaautol olla. "Ei ole vaja 200 kilovatiseid ametiautosid," naeris ta.