Kui rahajanu ohustab armastust

Juba Mark Twain teadis, et rahanappus on kõige kurja alus. Investor ja rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare sellele vastu ei vaidle. “On üldtuntud fakt, et raha põhjustab peredes rohkem tülisid kui ükski teine teema,” tõdeb ta. “Meie abikaasaga üritame suuremad otsused teha koos.”

USA majandusleht Wall Street Journal soovitab teiste näpunäidete hulgas, et kui ilmtingimata investeerima pead, siis tee seda eraldi ja parem on sellest kaasale mitte rääkida. Kui vaikimine kõne alla ei tule, tuleks investeerimisotsused teha madalama riskitaluvusega partneri tõeks­pidamiste järgi.

Mitu pankurit noogutab majanduslehe nõuannete peale peadki, aga suhteterapeudi ja koolitaja Sille Jõgeva hinnangul pole kumbki soovitustest ülemäära suhtesõbralik. “Saladused ei tee suhet tugevaks, sest need kipuvad varem või hiljem välja tulema ja võivad kahjustada suhet ka siis, kui rahaliselt on tulemus positiivne,” toonitab ta.

 

 

Vastandid tõmbuvad ka raha puhul

Jaak Roosaare, tänavu uue tulijana Äripäeva koostatud investorite TOPi jõudnud väikeinvestor ja “Rikkaks saamise õpiku” autorÖeldakse, et vastandid tõmbuvad, ja minu meelest on rahaga samamoodi. Dave Ramsey (tuntud USA motivatsioonikõneleja ja finantsraamatute autor – toim) jagab paarid alati kahte rolli – nerd ja free spirit. Ühele meeldib kulutada, teisele teha Exceli tabeleid ja raha säästa. Lahenduseks on aga rahast rääkida – isegi siis, kui üks osapool teeb lõviosa otsuseid, tuleks teist osapoolt kaasata.Meil on peres nii, et kuna mina olen riskialtim investor, siis hoolitsen rohkem aktiivsemate investeeringute eest. Abikaasa jällegi hoiab oma sääste arvelduskontol – perel tervikuna on riskiprofiil meie vanuse kohta optimaalne. Usun, et pigem peaks investeerima see partner, kellele teema rohkem huvi pakub ja kes selles rohkem kodus on. Samas peab teine osapool olema asjadega vähemalt laias pildis kursis ja paha ei tee ka mingi kokkuvõtlik kaust või tabel, kus on kõik pere kontod, investeeringud, laenud ja muu selline kirjas. See, kas on üks või mitu kontot, pole nii oluline.Riskitaluvust võtaksin ma ka pigem selle järgi, mis kokku lepitakse – madalam riskitaluvus tuleneb sageli teadmatusest või lihtsalt ignorantsusest. Kui aga üks partner tahab investeerida futuuridesse ja optsioonidesse ja teine madratsi alla, siis oleks hea leida mingi kompromiss. Näiteks luua likviidne kuue kuu puhver, mis on madratsi all, ja ülejäänuga siis võetakse suuri riske.Kombinatsioon erinevast riskitaluvusest ja teadmistepagasist võiks investeerimisotsustele kindlasti veidi positiivset mõju avaldada, sest väiksemad kogemused aitavad mõnikord asju selgemalt näha. Üldiselt on hea soovitus see, et kui öösel hästi magada ei saa, siis on riski liiga palju võetud. Samuti see, et aktsiaturgudele investeeritakse vaid pikaajalist ja kannatlikku, vähemalt 3–5aastast raha.Mida kõrgem vanus, seda vähem on aega vigu palgatööga heastada ja seda konservatiivsem peaks olema. Samas ei tähenda see, et 60aastane peaks kõik raha sula­rahas hoidma – on võimalik, et elad veel 30 või enam aastat, ja seega peaks siiski olema aktsiaturgudele investeeritud. Pooldan rahavoogudel põhinevat investeerimist – ostan investeeringuid, mis toovad mulle passiivset rahavoogu, ja saadud rahavoo investeerin vähemalt 50% ulatuses uuesti.

Mõistlik on hoida portfellid lahus

Katre Uibomäe, Swedbanki investeerimise ja kindlustuste tugiteenuste osakonna juhatajaKui investorite riskitaluvus erineb, on mõistlik hoida investeerimisportfelle eraldi. Kõrgema riskiga varaklassidesse ehk peamiselt erinevate piirkondade aktsiatesse raha paigutades on investor valmis kõrgema tootluse nimel kannatama ka portfelli vara suuremat kõikumist.Madala riskitaluvusega investor ehk peamiselt erinevate varaklasside võlakirjadesse panustaja soovib tavaliselt teenida suhteliselt stabiilset tulu. Ka ei soovi selline investor kaasa teha suuri hinnakõikumisi oma portfellis.Kui portfell on ühine, tuleks pigem lähtuda konservatiivsema investori riskitaluvusest. Vastasel juhul võib suurte turulanguste korral portfelli vara kahanemine mõjutada ka suhte kvaliteeti. Turulanguse ajal võib madala riskitaluvusega investor soovida ebasobival ajal investeeringust väljuda, samuti takistada uue raha investeerimist soodsal ajal. See mõjutab pikaajalist tootlust negatiivselt.Meie töös ei ole sagedane, et abikaasad, kes tulevad koos nõustamisele, on väga erineva ootusega. Perena nõustamise võimalust kasutatakse Eestis siiski harva. Kui on ühine investeerimise eesmärk – lapsele iseseisva elu alustamine, kodu, maamaja või muu selline –, siis on ühine nõustamine mõistlik. Kuid silmas tuleb pidada, et Eestis on võimalus investeerida ühe inimese nimel. See tähendab, et perekontosid meil ei ole.

Pere on nagu firma

Sille Jõgeva, Imago suhteterapeut ja koolitajaPaaridele, kellel on risti vastupidine investeerimisstiil või riskitaluvus, soovitaksin teineteist lõpuni ära kuulata, olles sealjuures avatud ja uudishimulik. Pinged tekivad siis, kui asjadest ei räägita, või siis, kui räägitakse, aga teineteist ei kuulata. Tavaliselt on nii, et erinevatel stiilidel on oma plussid ja miinused. Kahel inimesel kokku on rohkem infot ja kogemusi kui ühel. Parim valik sünnib, kui paaril on teadmised, kuidas minna võimuvõitlusest koostöö tasandile ja luua protsess, mis peresuhteid ei lõhuks.Rahaga ümberkäimine ja sellest tulenevad arusaamatused on peaaegu igas peres, olenemata jõukusest. Eelkõige on tegemist erinevate hoiakute ja väärtustega ning ühise otsuse tegemine tekitab suuremaid või väiksemaid pingeid, mis omakorda tuleneb oskamatusest erimeelsusi lahendada.Oluline on mõista, et iga hoiaku tekkimisel on oma eellugu, mille algus võib ulatuda varasesse lapsepõlve või tingitud hiljuti läbielatud elumuutusest. Näiteks otsustas üks noor naine pärast vähidiagnoosi, et võtab iga päeva kui kingitust ja lubab endale parimat. Hiljem, kui ta oli haigusest jagu saanud ning tal oli tekkinud pere, olid erinevused mehe arusaamadega suured. Mees soovis säästa tulevikuks, aga naine tunda hetkest ja elust täit rõõmu. Kuna me ei tea, mis elu meile homme toob, pole meil ka õigeid ja valesid vastuseid.Paljud rahaga seotud probleemid saavad alguse sellest, et perel puudub arutatud ja kooskõlastatud eelarve. Tundub, et rahast ja sellega seonduvatest põhimõtetest pole meil kombeks rääkida ja arusaamatused on kerged tekkima. Teadmatus tekitab sageli segadust ja hirmu.Praktikas on ehk kõige ebameeldivamad juhtumid, kus üks pool on avastanud, et teine pool on salaja laenu võtnud. Kui sellised kogemused korduvad, on ka lahku mindud. Üldiselt pole lahkumineku põhjus raha ega erinevad suhtumised sellesse, vaid viis, kuidas neid erimeelsusi lahendatakse. Samuti ei sõltu see jõukuse ega hariduse tasemest, vaid suhtlemisoskusest ja ebaefektiivsest käitumismustrist.Pere võib võrrelda organisatsiooniga ja nii nagu eksisteerib erinevaid firmasid, on ka erinevaid peresid. Kui firmal on kaks võrdset omanikku, ei tuleks kõne alla, et üks teeb salaja investeeringuid ja teisele sellest ei räägi. Sama on peres, kus nähakse teineteist võrdsete partneritena. Teadmatus tekitab usaldamatust, stressi ja hirmu ka siis, kui me ei tea, et me ei tea.