Maksudebatt on surnud. Tuleb hakata vedureid otsima

29. august 2014, 00:00

Eesti maksudebatt on jõudnud surnud punkti. Kui veel sajandi alguses tõid pöördelisi tulemusi sellised ideed, nagu ettevõtete tulumaksuvabastus investeeritult kasumilt, siis praeguseks ei kaasne maksumängudega enam nn veduriefekti. Mitte et muudatused poleks vajalikud või arutelu mõttetu, aga arutelude sisu ja mõju on muutunud pinnavirvenduseks.

Maksumuudatused ise ei suurenda jõukust. Nad ei too ­automaatselt kaasa palgatõusu. Nad on kõigest vahend millegi saavutamiseks. Laias laastus on maksumuudatustel kaks eesmärki: nad võivad kas soosida või pärssida ettevõtlus­tegevust ja seeläbi ka palgatõusu. IRLi maksumuudatus, mis vabastaks alla 500 eurot teenivad inimesed tulumaksust, ei täida kumbagi eesmärki. Samamoodi ei täida kumbagi eesmärki ka punakollane sotside ja Reformierakonna koalitsiooni kokkulepe vähendada uuest aastat tulumaksu üks protsendipunkt ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi 10 eurot. Tõsi, mõlemal on sotsiaalne mõõde, kuid jõukust see juurde ei tekita. Kogu supp potis jääb ikka sama lahjaks.

Kõige olulisem on ikkagi see, kas suudame toota paremaid kaupu ja pakkude paremaid teenuseid – ning mis peamine, müüa neid üha kallimalt. Ilmeka näite hinna olulisusest tõi eelmisel gasellikongressil kalatööstur Mati Vetevool. Juhul, kui ta suudaks müüa oma tooteid 20% kallimalt, võiks ta töötajate palku tõsta hoobilt isegi kuni 40%. Ometi valitseb turumajanduses tihe konkurents, mis seda teha ei lase. Ning juhul, kui ta teiste töösturitega sellise ühisleppe ka sõlmiks, saaks ta kaela kartellisüüdistuse.

Kus ja kes on need uued vedurid, mis võiksid Eesti seiskunud majanduse taas käima tõmmata ning kuidas me siis (vajadusel ka maksudega) saaksime neid aidata? Mõte ei peaks olema kramplikult kinni selles, mis ükskord toimis.

Mida mina saan teha? Äripäeva arvamuskonkursil Edukas Eesti on läbi jooksnud rida nupukaid ideid, mille teokstegemise korral oleks raske madalat palka maksta.

Kujutame ette ühiskonda, kus iga kooli lõpetaja valdab lisaks eesti ja mitmele võõrkeelele ka programmeerimist ja säästmist. Selline maa ei saagi vaene olla, ikka jõukas.

Psühholoogiliselt töötab paremini loosung “Raha kohe kätte”. Oskuste omandamine nõuab ju meist igaühe isiklikku pingutust. Kuid õpitud abitus on kasutu.  Kas ja kuidas saan ma ise oma palka tõsta? Vaja on leida vastus küsimusele, mida mina paremini teen, kui palka juurde saan. Nendest väikeste ja isiklike vastuste summast koorub kokku suur.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2014, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing