Müüb kas või sangaga toru

28. august 2014, 14:30

Suuri firmasid, mille juht on ühtlasi ka ettevõtte kõige staažikam töötaja, pole Eestis ilmselt palju. Tehnokommunikatsioonide tarvikute hulgimüüja ASi Onninen tegevjuht Peeter Matt on üks selline.

Tänavu veebruaris täitus tal firmas 20 aastat. Kui nüüd juuksekarva lõhki ajada, siis ühel mehel, Toomas Veskusel on sama pikk staaž Onninenis. "Ma võtsin Toomase tööle kaks päeva pärast seda, kui ma ise olin palgatud," täpsustab Matt.

Peeter Matt asus 1994. aasta veebruaris tööle algul laojuhatajana ja seejärel kohe logistikajuhina ning Toomas Veskus tuli tööle tavalise laomehena. Nüüd on Veskus logistikajuht ja Matt alates 2001. aastast kevadest ASi Onninen ja Onninen Balticu tegevjuht.

Soome kontsern OY Onninen avas 1992. aasta juuni algul Tallinnas oma esimese välisesinduse, mille lükkas käima Andres Virkus. Müük Eestis läks hästi ja õige pea oli selge, et vajatakse oma ladu, sest kliendid ei mallanud oodata, millal tellitud kaup Soomest kohale jõuab. Ettevõtte tollane juht Virkus võttis tööle Peeter Mati, kelle esmaseks ülesandeks oli üles ehitada ladu, korraldada logistika ja palgata laomeeskond.

Mati sõnul valitses tollal tohutu segaduste aeg ja laopinda leida polnud sugugi lihtne. "Kuna käis üks suur erastamine, tähendas see seda, et nõukogudeaegsed omandisuhted olid kadunud ja uusi ei olnud veel tekkinud," räägib ta. "Sageli ei olnud üldse võimalik välja selgitada, kes on hoone tegelik omanik. Või teine äärmus, kui ühte ja sama hoonet pakkusid müüa mitu müüjat, kes kõik kinnitasid, et nemad on hoone omanikud."

Lõpuks, nagu elus ikka, jõudis ta sobiva lahenduseni tänu tuttavatelt laekunud infole. Suur-Sõjamäel asunud ETK vana angaar remonditi ära, paigaldati vajaliku laoinventar ja 1994. aasta detsembris alustas ladu tööd.

Jaanuaris 1995 korraldati väärikas avamispidu, mille külalisi, eriti Soomest saabunuid tabas aga ootamatult päris suur šokk. "Lint oli just pidulikult läbi lõigatud ja kõned peetud, kui ühel hetkel läksid angaari suured uksed lahti ning sisse tormasid politsei eriosakonna mehed, automaadid käes ja maskid ees," meenutab Matt. "Küsisid, kus salaviin on, ja asusid peolaudadel olevaid viinapudeleid kontrollima. Veendunud, et selles angaaris käib legaalne avamispidu, politsei lahkus. Tükk aega oli laohoones vaikus, enne kui inimestevaheline melu hakkas vaikselt taas tuure üles võtma."

Tuli välja, et samal territooriumil oligi kusagil salaalkoholi ladu, ent politsei võttis haarangut tehes esimese hooga kogemata vale angaari ette. "See seik iseloomustab hästi kogu seda natuke anarhiamoodi õhkkonda, mis valitses," lisab Matt. Eks politsei näitas ka jõudu, sest kuu aega varem olid salaviinaärikad mõrvanud Mäo ristis mitu nende kolleegi.

Lisaks segasele ajale olid segased lood tollal ka kauba nimetustega. Turule tuli järjest uusi tooteid, ent eestikeelseid termineid polnud. "Esimesed aastad töötasime soomekeelsete kataloogide ja hinnakirjadega," seletab Matt. "Soomekeelsed terminid levisid Eestis jõudsalt, kliendid küsisidki tooteid soome keeles. Hiljem sõlmisime tõlkelepingu TTÜga, õppejõud korrastasid terminoloogia ja enamik kodumaistest termineist on tänaseni käibel."

Matt räägib vahelduseks lõbusa loo, kuidas ühe kliendi, Ida-Virumaa tootmisfirma varustaja, tehnikakaupadest mitte midagi jagav naine helistas Onnineni ja küsis, kas neil sangaga toru on. Onnineni klienditeenindajad ei saanud aru, milline laos olevatest torudest võiks olla küsitud sangaga toru. Kui varustaja oli lasknud tootmismeistril paberile vajamineva toru joonistada ja selle Onnineni kontorisse faksile saatis, saadi aru, et klient vajas tavalist kuulkraani. "Visuaalsel vaatlusel on tegu torujupiga, millel justkui sang peal, millega kraani avada või sulgeda," muigab Matt. "Ma arvan, et meistrid tegid naise kulul veidi nalja ja lasid tal otsida sangaga toru."

Matt peab oma kõige suuremaks saavutuseks Onninen Baltikumi struktuuri käivitamist. "Selle au võin endale küll võtta, et Baltimaade organisatsioon on minu üles ehitatud," möönab ta. Matt tunnistab, et kui ta 2001. aastal Baltikumi juhina ametisse asus, oli ta veendunud, et Läti ja Leedu müügimahud lähevad kiiresti Eesti omadest mööda. "See oli vale arvamine. Seda ei ole juhtunud üldises majanduses ega ka meie bisnessis," tõdeb Matt. "Eesti andis 2001. aastal Onnineni kogu Baltikumi käibest poole ja täna on täpselt sama seis. Kõik turud kasvavad, aga Läti ja Leedu meile järgi pole jõudnud."

AS Onninen on algusest peale pakkunud kogu tehnokommunikatsioonipaketti ehk kütte-, vee-, ventilatsiooni-, elektri-, jahutus- ning tööstustarvikuid. "Enamik meie konkurente on millelegi spetsialiseerunud ja seega meid nendega võrrelda pole üheselt võimalik," lausub Matt. "Meie käive on suurim, aga meil on ka rohkem alasid, millega tegeleme."

Mati sõnul on Onnineni fookus praegu müügivõrgu laiendamisel. "Vajalik infrastruktuur on meil selleks olemas," märgib ta. "Eelmise buumi ajal 2000. aastate keskel investeerisime logistikavõrku ja vahepealsetel masuaastatel investeerisime uude IT-süsteemi." Mullu avas Onninen müügiesinduse Narvas ja järgmisel aastal avab Pärnus, tänavu on töötajate arv kasvanud üle 20 inimese võrra.

KOMMENTAAR
Roland Jung, ASi TRV Kliima juhataja:
Minu koostöö algus Onnineniga oli seotud ühe objektiga, täpsemalt Pärnu rannahoone renoveerimisega, kus minu tollane tööandja AS Sovek teostas allhanke korras eritöid. Oli 90ndate aastate keskpaik, kui ehituses kasutati üheaegselt nii vene kui välismaiseid materjale. Kasutati seda, mida õnnestus kätte saada.
Pärnu rannahoone objektil tohtis kasutada vaid kvaliteetseid materjale, näiteks nõuti seal vasktorude süsteemi. Vasktorud olid tollal haruldus ja kui neid kuskil poes müüdi, siis hingehinnaga. Pooljuhuslikult sattusin Onnineni Tallinnas asuvasse kontorisse ja avastasin, et just sealt on võimalik saada vajalikud vaskjupid sobiva hinnaga.
Onninen on kindlasti olnud ka TRV Kliima jaoks kõige suurem tarnija. Neil on lai kaubavalik ja see valik on meile sobilik. Pluss nendepoolne hinnapoliitika ja maksetingimused. Ostame materjale ja tarvikuid suurtes kogustes ja Onninen toob ostetu objektidele ise kohale.
Onnineni tegevjuhi Peeter Mati ees võtan mütsi maha. Ta tuli omal ajal sellesse firmasse ladu üles ehitama ja on tõusnud tänu oma sihikindlale tööle firma etteotsa.


MIS ON MIS
AS Onninen
" Asutatud 2.08.1993.
" Tegeleb elektri-, kütte, vee-, ventilatsiooni-, jahutus- ja tööstustarvikute hulgimüügiga.
" Emaettevõte: Onninen OY (Soome).
" 2013. aasta käive oli 31 561 675 eurot ja kasum 50 038 eurot.
" 118 töötajat Eestis (Baltikumis kokku 250).
" Eestis 5 müügiesindust (Tallinnas 2, Tartus, Jõhvis ja Narvas) ning logistikakeskus Jüris, Lätis 2 müügipunkti-ladu Riias, pluss müügiesindajad regioonides, Leedus 3 müügiesindust (Vilnius, Kaunas, Klaipeda).
" 2.06.1992 - Tallinnas Sadama tänavas avati OY Onninen esindus Eestis, mida asus juhtima Andres Virkus..
" 25.08.1993 - registreeriti AS Onninen, tegu oli Onnineni esimese tütarettevõttega väljaspool Soomet.
" 1994 detsember - avati ladu Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval.
" 1996 - uksed avas Tartu filiaal, praegune Onninen Express Tartu.
" 1997 - ladu ja kontor koliti kokku Betooni tänavale.
" 1998 - avati Onninen Express Mustamäe müügiesindus.
" 2001 - moodustati Onninen Balticum.
" 2004 sügis - avati müügiesindus Onnien Express Jõhvis.
" 2006 sügis - valmis logistikakeskus Harjumaal Lehmja külas.
" 2009 - käivitus veebipood OnnShop.
" 2013 juuni  - avati müügiesindus Onninen Express Narvas.
" 2015 veebruar - avatakse müügiesindus Onninen Express Pärnus.

KES ON KES
Peeter Matt
" Lõpetas 1982. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ujumise erialal.
" Lõpetas 1987. aastal Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikainsenerina.
" 1987-1988 mööblifirma TK Kooperaator mehhaanikainsener.
" 1988-1992 TK Kooperaator peatehnoloog.
" 1992-1994 hulgifirma ASi Estberusa loajuhataja.
" 1994-2000 ASi Onninen logistikajuht.
" 2000-2001 ASi Onninen ostudirektor.
" Alates 2001 kevadest ASi Onninen tegevdirektor ja Onninen Balticu tegevjuht.
" Kuulus aastatel 1980-1983 Eesti ujumiskoondisesse, kuuekordne Eesti meister teateujumises.
Allikas: AS Onninen, Äripäev

***

" Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi Äri 25.
Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.
Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.
" Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi aadressil vainu.rozental@aripaev.ee või aivar.hundimagi@aripaev.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. August 2014, 16:30
Otsi:

Ava täpsem otsing