Töösõitude hüvitamine muutub

Nimelt ei hüvitata esmaspäevast enam isikliku autoga tehtud töösõite, mille eest ei ole arvestust peetud. Praeguse korra järgi on hüvitamiseks kaks võimalust: arvestust pidamata makstakse töötajale 64 eurot kuus maksuvabalt või on kasutusel sõidupäeviku süsteem, mille alusel hüvitatakse maksuvabalt kõik sõidud 256 euro ulatuses.

Kulud võivad väheneda. Ehitusfirma TMB juht Jaan Luts leidis, et töösõitude hüvitamise korra muutus aitab osaliselt ettevõttel kulusid kokku hoida. “Sõidupäeviku täitmisega tõenäoliselt selgub, et igaühele 64eurost kompensatsiooni ei ole vaja maksta. Varem oli see maksuvaba raha ja n-ö palgalisana üsna lihtsalt arvutatav. Nüüd kaob see lihtsalt ära ja kulud vähenevad,” kommenteeris Luts esmaspäeval jõustuvat seadusemuudatust.

TMB on siiani osale töötajaist hüvitist maksnud, kuid kasutatakse ka sõidupäevikute süsteemi. Kuna muudatus eeldab, et nüüd peaksid kõik, kes kompensatsiooni soovivad, hakkama sõidupäevikut täitma, ei ole see Lutsu sõnal ettevõttele suur muutus.

Raamatupidajad ei muretse. Raamatupidajate kogu juhatuse esimehe Tõnis Blanki hinnangul muudatus raamatupidajatele peavalu ei valmista. “Raamatupidaja jaoks see ei ole nii suur muudatus. See ei tõsta küll halduskoormust või töökoormust peaaegu üldse,” ütles ta.

Blanki sõnul ei ole ta täheldanud, et ettevõtjate seas oleks selle muudatuse suhtes mingit pahameelt. “Kuna muudatusi on viimasel ajal väga palju ja väga suuri ning tuleb uksest ja aknast, näiteks käibedeklaratsiooni muudatused, mis on märksa olulisemad ja halduskoormust suurendavad, siis see pisikene 64 euro küsimus on köömes,” rääkis ta.

Kaubanduskoda tegi küll riigikogule ettepaneku 64eurone hüvitis jätta, et mitte suurendada halduskoormust neil, kes teevad vähe töösõite era­autoga. Rahandusministeeriumi hinnangul aga kasutatakse maksuvaba hüvitist sageli palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud.

Küsimusele, kas Blank on kuulnud töötajatelt nurinat, justkui kaoks oluline palgalisa, vastas ta, et raamatupidajate kõrvu ei ole seda ulatunud. Lisaks märkis ta, et tegelikult ei tohiks hüvitist ka asjatult maksta.

Mure teiste muutuste pärast. Ka TMB juht ei ole oma töötajailt nurinat kuulnud, kuid ta tõdes, et eks ikka loodetakse hüvitist edasi saada. “Keegi ei taha rahast nii lihtsalt loobuda,” märkis Luts.

See, et sõidupäeviku alusel hüvitamise määr kasvab, samuti Lutsu sõnul oluliselt ei mõjuta. Pigem mõjutab see, et tööautodega seotud kuludelt ei saa enam kogu käibemaksu tagasi.

“Eks kokkuvõttes peab üldse ametiautode kasutamist vaatama, sest mis siin salata – need ametiautod on ikkagi isiklikud autod. Palju meie firmas seda ametisõitu ikka on? Natuke on, ülejäänu on ikkagi isiklik sõit,” tunnistas Luts. Samas tõdes ta, et see ei käi kõikide firmade kohta. TMBs on tema teatel ametiauto osa motivatsioonisüsteemist.

Luts ei heida riigile ette, et käibemaksu ei tagastata enam 50% ulatuses, tema hinnangul võinuks see isegi 100% olla, sest enamasti ei ole ametiauto kasutamine üldse seotud ettevõtlusega, vaid hoopis halvendab ettevõtete konkurentsivõimet. Teisalt leidis ta, et need firmad, kes tõesti ameti­autosid töösõitudeks kasutavad, ei peaks muudatuse all kannatama. Selle vastu aitaks Lutsu hinnangul piirangute kehtestamine, näiteks milline on maksimaalne võimsus, mis võib firmaautol olla. “Ei ole vaja 200kilovatiseid ametiautosid,” naeris ta.

Blank märkis, et ka raamatupidajail on olulisemaid murekohti. Praegu tegeletakse eelkõige maksudeklaratsiooni vormi TSD ja käibedeklaratsiooni muudatustega.

Hüvitise asemel võidakse töötajal palka tõsta

Hüvitise kaotamine võib olla probleem väikestele firmadele. Küsimustele vastab kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Kui paljusid ettevõtteid ja töötajaid see muudatus koja hinnangul puudutab? Seaduse eelnõu seletuskirjas, millega 64 euro hüvitis kaotati, kirjutas ministeerium järgmist: “Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamist ilma arvestuseta (sõidupäevikuta) deklareeriti aastatel 2010–2012 keskmiselt 15 miljonit eurot aastas. Sealjuures on seda deklareerinud isikute arv nõrga langustrendiga ning deklareeritud kogusumma on stabiilsel tasemel.” Selle järgi on võimalik tuvastada juhtumite arv, kuid mitte ettevõtete arv.

See number on kindlasti tuhandetes, kuid täpset arvu ei tahaks pakkuda, sest selle peaks saama maksuametist. Arvestades, et üha rohkem on meil väiksemaid ettevõtteid, kus töö iseloom sageli liikuv ja sõidetakse ka isikliku autoga, siis ilmselt just väiksematele ettevõtetele on see suurem mure.

Kui hästi on ettevõtted muudatuseks valmis? Kaubanduskoda saab ettevõtjatelt peaaegu iga päev selleteemalisi küsimusi. Kui sellest muudatuste peatsest rakendumisest augusti alguses oma liikmeid taas teavitasime, tuli see paljudele üllatusena – kes arvas, et muudatus pidi jõustuma ju detsembris, kes arvas, et uuel aastal. Segaduse põhjusi võib otsida lühikesest rakendusasjast, mis on vähem kui kolm kuud ja needki peamiselt suvekuud, kui ka sellest, et nii tulumaksuseaduse muudatusi kui ka sisendkäibemaksu mahaarvamise piiranguid vaadeldi menetluse ajal peamiselt koos, kuid lõpuks otsustati neid eri ajal jõustada.

Kuidas suhtuvad muudatusse töötajad, kellele oli see 64 eurot sisuliselt palgalisa? Kindlasti lahendavad ettevõtjad ja töötajad muudatuse omavahel vastavalt võimalustele ja oludele. Kui ikka tehakse töösõite, siis ilmselt enamik hakkab päevikut pidama ning võimalik, et hüvitatakse siis ka rohkem kui senine 64 eurot. Seni tingiski 64eurose hüvitise paljudel juhtudel see, et väikeste sõitude oli korral päeviku pidamine ebamõistlik kulu.

Kuid kindlasti on neidki, kes päeviku pidamise teed ei lähe, sest igal juhul nõuab see kellegi aega ja aruandlust, mida tuleb leida põhitöö kõrvalt. Siis võidakse otsustada ka auto kasutamine hüvitada palga sees, ehk tõstetakse palka. Kuna head töötajad on igal pool hinnas, siis kindlasti nad töötasus ei kaota. Pigem on tagajärjeks ikka tööandja kulude kasv.

 

Maksuvabastuse piirmäär tõuseb

1. septembril jõustuvad tulumaksuseaduse kaks olulist muudatust seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega.Esimese muudatusega kaotatakse võimalus maksta töötajale, ametnikule või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Praegu on hüvitis 64 eurot maksuvabalt.Teise muudatusega tõstetakse sõitude kohta arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvabastuse piirmäära 256 eurolt 335 eurole kuus. Seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.