Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa väed Ukrainas

29. august 2014, 00:00

Venemaa vägede ilmne kohalolek Ukraina territooriumil tähendab konflikti teravnemist, mis kajastus eile ka börsidel.

“Viimasel paaril päeval on olukord halvenenud,” ütles Danske Banki arenevate turgude analüütik Lars Christensen. “Tõenäoliselt on ees uus raund sanktsioone.” Vene rubla kukkus eile poole aasta madalaimale tasemele, börsid Moskvast New Yorgini olid languses.

Ukraina president Petro Poroðenko ütles eile, et Ukraina territooriumil on Venemaa väed, ning kutsus kokku julgeolekunõukogu kriisikogunemise.

Venemaa eesmärk on konflikt külmutada. NATO hoiatas, et Ukrainas on üle 1000 Venemaa sõduri ja piiri lähistele on koondunud veel ligi 20 000 sõjaväelast, ründeüksust.

Venemaa püüab vältida separatistide alla jäämist ning vallutatud territooriumist kinni hoida, ütles eile NATO peakorteris ajakirjanikele brigaadikindral Nico Tak. “Venemaa eesmärk on konflikt pikaks ajaks külmutada,” ütles Tak agentuuri Bloomberg vahendusel.

NATO avaldas tõenduseks ka satelliidipildid, mis väidetavalt näitavad Venemaa vägesid ­Ukrainas sõdimas.

Taki sõnul on NATO andmeid suurtest kogustest Ida-Ukraina separatistidele tarnitud relvadest, mille hulgas õhukaitsesüsteemid, tankid ja soomukid.

Venemaa eitab. Venemaa on korduvalt sellised väited tagasi lükanud. Minskis ütles Vladimir Putin, et konflikt separatistidega on Ukraina siseasi.

Eile vallutasid Ukraina separatistid tagasi mitu linna ­Donetski ja Luganski lähistel ning ka Azovi mere kaldal, avades uue rinde. Sel moel said separatistid omale varustuskanali ka mereteed mööda.

Poola rahvusvaheliste suhete instituudi analüütik Ievgen ­Vorobiov kommenteeris agentuurile Bloomberg, et Putin kompas äsjasel tippkohtumisel Minskis, kus osalesid ka ELi esindajad, Ukraina valmisolekut otseseks sissetungiks. Leides, et valmisolekut ei ole, otsustas Putin tegutseda arvatust kiiremini.

“See on Venemaa avaliku invasiooni algus regulaararmee üksustega. See on sõda,” ütles Vorobiov.

Prantsusmaa president Francois Hollande ütles eile, et sellist asja ei või taluda ega lubada, kui Venemaa vägede sissetung kinnitust peaks leidma.

“Euroopa jätkab sanktsioonidega ja võib neid isegi lisada, kui olukord edasi pingestub,” ütles Hollande Prantsusmaa diplomaatidele esinedes.

Saksamaa kantsler Angela Merkel möönis samuti,  et täiendavad sanktsioonid Venemaa vastu võivad vajalikuks osutuda.

Homme kohtuvad ELi valitsusjuhid Brüsselis, et ära otsustada uue Euroopa Komisjoni paari olulisima ametikoha jaotus. ­Uusi sanktsioone Venemaa vastu ei arutata, ütles eile Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt, kes on ise üks favoriite ELi Ülemkogu juhi ametikohale.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2014, 19:12
Otsi:

Ava täpsem otsing