Leisi toetusel tehakse Lõuna-Eesti panka

31. august 2014, 15:15

Lõuna-Eestisse plaanitakse rajada koostöös Saksamaa Sparkassega laenukassa. Panga üheks osanikuks on Lottemaa suuromanik Kuldar Leis.

Ettevõtja Kuldar Leis on esimene, kes on andnud jah-sõna oma raha investeerida selleks, et Lõuna-Eesti väikesed ettevõtjad vajalikku tuge saaksid. "Ülim eesmärk oleks toetada Kagu-Eestit ja Lõuna-Eestit nii, et ta ei jookseks inimestest tühjaks," selgitas Leis panga seisusesse asuva ettevõtte loomise eesmärki. 

Idee teha Lõuna-Eestisse laenukassa saadi Saksamaalt, kus on laenukassad tegutsenud juba pea 200 aastat. Eelmisel nädalal Eestis olnud ja Võru linnavalitsusega nõu pidanud Saksa Hoiukassa rahvusvahelise koostöö fondi tegevjuht Niclaus Bergmann sõnul on Sparkasse nimega laenukassasid Saksamaal 420 ning seega on tegu suurima pangandusgrupiga Saksamaal. Üle riigi on Saksamaal Sparkassel 14 000 filiaali, Deutsche Bankil on seevastu vähem kui tuhat filiaali, selgitas Bergmann.

Laenukassade puhul on tegu kohalike pankadega, mis tegutsevad kindlates piirkondades ning mida rahastavad kohalikud ettevõtjad, täpsustas Bergmann. "Igal kohalikul pangal on lubatud tegutseda vaid selles piirkonnas, kus ta on. Näiteks Hamburgi Sparkasse tegutseb ainult Hamburgis. Pangal ei ole lubatud avada kuskil mujal oma filiaale," ütles Bergmann.

Bergmanni sõnul peaks vaatama Saksamaa mudelit, et saada aru, miks on laenukassad head ka Eesti jaoks, sest olukord on sarnane. Ida-Saksamaad ja Lõuna-Eestit ühendab see, et panku lihtsalt pole. "Enamikus Ida-Saksamaa linnades pole Deutsche Banki ega teiste suurte kommertspankade filiaale, seal on Sparkasse. Seega ongi inimestel ainukese võimalusena taotleda laenu Sparkassest," ütles ta. Mõni Lõuna-Eesti kohalik omavalitsus on meilt palunud oma kogemusi jagada," ütles Bergmann. Tema sõnul aitavad nad praegu kohalikel omavalitsustel laenukassat luua.

Laenukassa ning tavaliste kommertspankade peamiseks erinevuseks on Bergmanni sõnul erinev sihtgrupp. "Me keskendume tavalistele inimestele, seega pole meie eesmärk teenindada rikkaid inimesi. Sparkasse peamisteks klientideks inimesed, kelle sissetulek on madal või keskmine. Meie fookuses on väikesed ja keskmised ettevõtjad," lausus Bergmann. Samas tõdes Bergmann, et laenukassa pole odavam kui kommertspank. Intressimäärad on laenukassades samasugused nagu kommertspankadel suurtele firmadele. "Kuid me teenindame inimesi, keda muidu ei teenindataks üldse," ütles Bergmann.

Ka Kuldar Leis nentis, et täna tegutsevad olemasolevad pangad pigem Tallinnas, äärmisel juhul Tartus, kus on ka inimeste ja raha kontsentratsioon suurem.

Enne kui teised ettevõtjad kampa saaksid lüüa soovivad mehed Leisi sõnul idee paberile kirja panna, kuna kontseptsiooni paika panek on alles algusjärgus. Idee peaks Leisi sõnul paberile saama selle aasta oktoobriks- novembriks. Tuge oodatakse pigem kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Võru linnapea nõuniku Oliver Wilhelm von Wolffi sõnul, kes on ühtlasi üks peamine laenukassa idee eestvedaja, oli Võru enne esimest maailmasõda üks populaarseim ja arenenuim piirkond Euroopas. 1930ndate aastateni oli Võrus 3 panka, märkis von Wolff. Ta lisas, et kõik teised Eesti pangad peale LHV on kontrollitud kas Skandinaavia või Venemaa polt.

"Kaks aastat tagasi me analüüsisime, kuidas arendada Lõuna-Eestit. Ilmes on selle vahel on suur lünk, kuidas inimesed pääsevad laenule ligi ning saavad luua ettevõtte," selgitas von Wolff. Ta tõi näiteks olukorra, kus Lõuna-Eesti aknafirma saab Saksamaalt suure tellimuse akendele, kuid ettevõttel pole piisavalt raha, et kaup kohale toimetada, sest kuna laenudele ei pääse ligi, pole ka piisavalt raha, et soetada vajalikke masinaid. Nii tuligi von Wolffi sõnul idee luua laenukassa. "Me peame end ise aitama, sest keegi teine seda ei tee. Mitte keegi Tallinnast hoolitse Lõuna-Eesti eest," ütles ta.

"Meie eesmärk ei ole saada võimalikult suurt kasumit, meie eesmärk on toetada kohalikke inimesi finantsiliselt," lausus von Wolffi. Üheks laenukassa loomise põhjuseks on von Wolffi sõnul ka usalduse puudumine Skandinaavia ja Venemaa pankade vastu. Tema hinnangul ei ole laenukassa konkurendiks Skandinaavia pankadele, sest teised pangad sulgevad järjest oma filiaale ning on keskendunud Tallinna piirkonnale. "Kuna meie keskendume ainult Lõuna-Eestile pole ka me konkurendid," lisas ta.

"Raha laenukassa jaoks tuleb peamiselt Eestist," ütles von Wolff. "Me ei otsi üht suurt investorit, kes ütleb meile, mida me peaksime tegema," selgitas von Wolff, kelle jaoks on oluline, et investoriteks oleks kohalikud väikeettevõtjad. Lisaks Kuldar Leisile on Wolffi sõnul pooleli veel läbirääkimised teiste edukate ärimeestega, kes on huvitatud nende toetamisest. Saksa Hoiukassa rahvusvahelise koostöö fondi tegevjuht Niclaus Bergmann ütles, et nad peavad hindama, kas soovivad osalust laenukassas või mitte.

Von Wolff ütles, et tulevikus plaanib laenukassa avada sularahaautomaate. Tema sõnul on plaan teha panga peakontor Võrusse ning samuti tahetakse avada kaks või kolm haru kas Põlvasse, Valgasse või Viljandisse. Ta lisas, et selle kõigega tegeletakse täpsemalt pärast äriplaani koostamist.

Projektiga tegelevad peamiselt peale von Wolffi, kes esindab Võru linnapead Anti Allast, veel Võru linna arendusspetsialist Marje Randver. Von Wolffi sõnul on Põlva ning teisedki linnad laenukassast huvitatud. Laenukassa ideed aitavad toestada Saksa Hoiukassa rahvusvahelise koostöö fondi tegevjuht Niclaus Bergmann ja projektijuht Dr. Jürgen Engel, kes on aidanud alustada laenukassadel üle maailma.

Kuigi praegu on käsil veel  laenukassa planeerimisjärk ning enne panga avamist tuleb taotleda finantsinspektsioonist tegevusluba, plaanitakse pank avada järgmise aasta lõpus või 2016. aasta alguses. Ideed on tutvustatud nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kui ka rahandusministeeriumile.

KOMMENTAAR

Rahandusministeerium:

Võru esindajad kohtusid kohalike omavalitsuste (KOV) finantsjuhtimise osakonnaga, et tutvustada Lõuna-Eesti ühistupanga loomise põhimõtteid ja arutada omavalitsuste osalemise õiguslikku poolt. Täpsema hinnangu saame plaanile ja selle võimalikele mõjudele KOVidele anda pärast põhikirja hindamist. Rahandusministeeriumi seisukohalt on oluline, et KOVid ei võtaks maksumaksja raha eest äririske, sest neil puudub riskijuhtimise kompetents.

Ühistupanga loomist reguleerivad hoiu-laenuühistute ja krediidiasutuste seadused, tegevusluba tuleb taotleda Finantsinspektsioonist.

 

Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits:

Idee samasugune nagu iga panga tegemine. Aga vaadates, mismoodi teeb LHV oma panka, siis ega neil kerge ei ole. Ja mõeldes, et neil on tegelikult ikka väga head oskused olemas ja inimesed, kes seda teevad, on nad mõne aastaga ikka kasumisse jõudnud ja ühe osa ka Eesti klientidest endale saanud, rõhudes  eestimaise panga mainele. Mingil määral on see kindlasti positiivne, sest ajapikku on panga ja kliendi suhe muutunud suhteliselt anonüümsemaks. Kui varem tundis iga pangajuht ettevõtjat, kellega ta suhtles ja käis, siis nüüd on igal ettevõttel kliendihaldur. Klient tunneb end natuke rohkem mitte nii personaalselt jälgituna kui see oli võib-olla varem. See on tinginud niisuguse asja, kus pangal nagu LHV on oma natuke eesti-  ja kodumaisusele rõhudes võimalik kliente hoida.

Tegelikult meil eksisteerib hoiulaenu ühistu, aga tavaliselt väikeettevõtetel endal sellist kapitali ei ole, mida tahaks panna panka riskikapitalina sisse.  See raha peab ikka kusagilt tulema. Idee ei olegi mõttena halb, kui Saksamaal sellised asjad on ja funktsioneerivad, aga vaadates Saksa kohalikku rahvaarvu, siis on see ikkagi kordades suurem. Meil võiks küll kiired rongid sõita, aga meil ei ole nii palju reisijaid nagu Saksamaa rongil ja ma arvan, et ka pangaga on sama. Eesti on ikka nii piisavalt väike, et öelda, et siin on Lõuna-Eesti pank ja Lääne-Eesti pank ja Ida-Eesti pank, mis siis kohalikke teenindab, et ma ei tea (kui mõistlik see on - toim). Pangad pidevalt võitlevad oma efektiivsuse eest: nad tõmbavad kontoreid koomale, kõik kolib internetti. Selle miinuseks on muidugi see, et kliendi ja panga suhe jääb rohkem anonüümsemaks ja pank ei ole enam nii hea sõber, vaid on lihtsalt n-ö partner. Kui keegi tahab teha - edu neile! Kui äriplaan kusagil koos on ja suudetakse ära tõestada, siis võib ka mingi summa selles pangas osalemises riskida, aga täna olen ma pigem skeptiline, kui arvan, et see väga roosiline äri on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2014, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing