Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ukraina sõda seab lääne keeruliste valikute ette

01. september 2014, 00:00

Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki avaldus, et Putin on alustanud sõda Euroopas, ei toiminud kiiret toetust toova appikarjena, millena võis olla mõeldud. Lääneriikide liidrid hoiduvad endiselt sõda Ukrainas sõjaks nimetamast, sest see teeks niigi keerulise olukorra veel keerulisemaks.

Olukorras, kus üks pool rikub (Venemaa) kõiki reegleid ja teised (demokraatlik lääs) püüavad selle juures ikka viisakaks jäädes leida diplomaatilisi lahendusi, on häid lahendusi leida erakordselt keeruline. Nii NATOsse kui ka ELi kuuluva Eesti poliitikud on olnud oma väljaütlemistes küll julgemad ja täpsemad kui teiste lääneriikide esindajad, kuid see ei loo päevapealt lahendusi, mis laseks Eesti kodudes sõjahirmuta uinuda.

Lääs on väga raskes olukorras. Lääneriigid ei soovi käituda Venemaa kombel, aga teistsuguselt toimimine avaldab mõju eelkõige pikemaajalises perspektiivis, see ei lõpeta päevapealt sõda. Radikaalsete sammude astumine, nt Euroopa energeetiline lahtiühendamine Venemaast, eeldab pikemaajalist ettevalmistust, ja selle eesmärgi püstitamine eeldaks teistsugust vaadet, kui ELi riikidel praegu on. Kuid Jatsenjuki välja pakutud Venemaa varade külmutamine võib olla mõjus samm.

EL on loodud eelkõige rahu tagava ühendusena, aga just selle põhilise eesmärgi täitmine osutub kõige raskemaks. Euroopa Liidu naabruspoliitika läbikukkumine Ukrainas on ohustamas Euroopat ennast sõjaliste tagajärgede ehk sellega, mida on soovitud iga hinna eest vältida.

Keegi ei taha sõda. On arusaadav, et Euroopa Liidu riigid ei taha sõdida ning soovivad diplomaatilise “koreograafia” võimalusi kasutades anda Venemaa presidendile Vladimir Putinile konfliktist väljumise võimaluse. See on ka põhjus, miks Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ei lubanud Riias viibides Baltimaadele alalisi NATO baase.

Sellegipoolest on NATO toetus meile ilmne – selle võimas demonstratsioon on NATO juhtriigi USA presidendi visiit Eestisse. Nii ei peaks me ülearu muretsema terminite “alaline” ja “ajutine” pärast.

Ajaloolistel põhjustel aga tunnetame selgelt, et läänel ei pruugi olla võimalik lõpmatuseni praegustele hoiakutele truuks jääda. Me saame läänele Putini ohtlikkust teadvustada, aga kahjuks mitte teistele ette öelda, mismoodi teised lääneriigid peavad sellega hakkama saama.

Eesti pilguga vaadates ei ole Venemaa sõjaväelaste ja rasketehnika sisenemine Ukrainasse see murdepunkt, mida ta võiks olla teiste lääneriikide silmis. Küsimusel, kui palju “äratuskelli” vajab lääs, ei ole endise NLi riikide jaoks praeguse seisuga rahuldavat vastust. Meile on juba pikemat aega olnud ilmne, et Venemaa peab Ukrainas kõiki ausa mängu reegleid eiravat sõda. Et Ukraina “separatistid” tegutsesid juba enne vägede sisseviimist Putini dirigeerimisel.

Obamalt ootame sõnumit. Seetõttu on Eesti ootused sõnumile, mida toob kolmapäeval Tallinna saabuv Barack Obama, väga suured. Kuna Eesti on USA liitlasena ennastsalgavalt panustanud missioonidesse, mis on olulised USA-le ja NATO-le, on meil õigustatud ­ootus eeldada kinnitust, et NATO artikkel 5 toimib kaljukindlalt olukorras, kus meie võime abi vajada. Ja ehkki ka eestikeelses arvamusruumis on artikli 5 tegelikku toimimist mitmel korral kahtluse alla pandud, on usk selle kehtivusse ainus, mis saab Eestile kui NATO liikmele anda kindlust tuleviku suhtes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. August 2014, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing