Kasvu veab jätkuvalt sisenõudlus

02. september 2014, 00:00

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul hindas ministeerium majanduse kasvunumbrid alla just nigelama välisnõudluse tõttu. Välisnõudlus, millele on mitu aastat loodetud, küll paraneb, kuid seniarvatust aeglasemalt. Peale Venemaa viivad ja hindavad perspektiive alla Soome, Läti ja Euroopa Liit üldiselt.

Kui kevadel ootas rahandusministeerium selleks aastaks 2,0% kasvu ja tuleval aastal 3,5%, siis nüüd on kasvuootus vastavalt 0,5% ja 2,5%. Värskes prognoosis on arvestatud ka Venemaa kehtestatud impordikeeluga toiduainetele, kuid piirangute otsene ennustatav mõju on siiski mõõdukas.

Ministeeriumi teatel toetab majanduskasvu ennekõike sisetarbimine. “See ei ole kindlasti kõige parem stsenaarium majanduse jaoks, aga siin on head küljed: inimeste hoiused ja netosäästud on pidevalt kasvanud, neto laenukoormus on langenud. Palgakasv on väga korralik, mis koos inflatsiooni aeglustumisega tähendab väga korralikku reaalpalga kasvu juba mõnda aega ja see jõuab ikkagi eratarbimisse, mis meid üksjagu toidab,” ütles Ligi eile rahandusministeeriumi sügisprognoosi tutvustades.

Eksport jääb impordile alla.  Ekspordi kasv hakkab selle aasta teisel poolel kiirenema, kuid import kasvab ekspordist kiiremini. Sel aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2%-list kasvu. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi avardab Soome majanduse aeglane kosumine.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul on negatiivse üllataja Soome panus Eesti välisnõudlusesse selgelt alla ootuste. Võrreldes eelmise prognoosiga on kõige rohkem korrigeeritud alla ootusi seoses Venemaaga, nii selleks kui ka järgmiseks aastaks. “Palju on juttu olnud sanktsioonide mõjust, selles diskussioonis väga palju mõtet pole ja tuleks vaadata kogu laiemat pilti. Venemaa majanduskasv on allateel juba mõnda aega, vähemalt viimased kaks aastat. Kui paneme siia juurde rubla kursi languse, siis meie kaubanduspartneri ostujõud on langenud ja sealt tuleks otsida mõju meie majandusele,” selgitas Säälik. Tema sõnul on eksporditurud senioodetust nõrgemad, tugevat sisenõudlust on toetanud tööturuarengud ja üllatavalt madal inflatsioon.

“Lähiaastatel ootame väikest ekspordikasvu tugevnemist, aga selgelt oleme korrigeerinud allapoole võrreldes eelmise prognoosiga,” ütles Säälik. Ministeerium ootab ekspordi kasvu kiirenemist 2015. aastal 3,5%ni.

Palgakasv jätkub. Keskmine palk kasvab tänavu prognoosi järgi 6% ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv veidi kiireneda, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv aga aeglustub veidi.

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3%ni ja 2015. aastal taas kiireneb 1,9%ni ning 2016. aastal 2,5%ni. Inflatsioon hakkab sügisel kiirenema energiahindade languse pidurdumise ning toiduainete kallinemise tõttu.

Eratarbimise suhteliselt kiire kasvutempo sellel aastal aeglustub 3,6%ni. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiire vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsinud kõrge, seda toetab töötuse vähenemine. Aeglustunud inflatsioon aitab hoida sissetulekute ostujõudu. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise 3,8%-list kasvu.

Investeeringud languses. Sarnaselt eelmise aastaga jäävad investeeringud tänavu tagasihoidlikuks ning võivad pöörduda langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab endiselt tagasi kasin nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris CO2-kvoodi müügist rahastatavate projektide vähenemine.

Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu.

Oodatav välisnõudluse paranemine peaks 2015. aastal viima ettevõtete investeeringud taas selgele kasvule.

  • Eelarvetasakaal kahe aasta pärast

Kevadega võrreldes ei ole 2015. aasta riigieelarve väljavaated rahandusministeeriumi hinnangul halvenenud. Tänavu jääb nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,2%ni sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning see suureneb 2015. aastal 0,5%-le SKPst. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist, eelarvetasakaal saavutatakse seejuures 2016. aastal.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu sõnul kasvavad riigieelarve tulud keskmiselt 5,4% aastas järgmise nelja aasta jooksul. Kui võrrelda kuludega, siis enamikul aastatel jääb kulude kasv  tulude kasvule alla. “Erandiks on 2015, kus kulude kasv on kiirem. See viitab, et eelarve tervikpilt 2015. aastal tänavusega võrreldes veidi halveneb,” ütles Kirsipuu. Tema sõnul on üheks oluliseks märksõnaks mittemaksuliste tulude vähenemine, eelkõige dividenditulud, mida riik planeerib järgmisel aastal oluliselt vähem. “2015. aastaks ootame 0,5% nominaalset defitsiiti, aga alates 2016. aastast pilt paraneb ja oleme sisuliselt tasakaalus ja järgmistel aastatel eelarve ülejäägis,” lisas ta.

Struktuurne eelarvepositsioon on 2015. aastal 0,8% SKPst ja jääb kogu prognoosiperioodil ülejääki. Ligi sõnul ei ole riigirahanduse pilt sama nagu üldmajanduses, seetõttu ei pea ka vaateid alla hindama. Ühe põhjusena nimetab minister tõhusamat maksukogumist. “Ühtpidi on muudetud seadusi. Teistpidi tuleb ka kanda maksuameti otsese teo edu arvele, aga see on ka selline struktuurne asi,” ütles ta.

2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 33,3% SKPst ning see püsib stabiilne kuni 2018. aastani.

  • Ligi: laenu ei võta

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei kavatse valitsus riigi laenukoormat suurendada.

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1% võrra SKPst reservide taset ning ulatub 9,9%ni SKPst. Järgnevatel aastatel puudub riigikassal rahavoogude põhjal otsene vajadus laenuraha kaasata ning võlakoormus väheneb 2018. aastaks 8,2%ni SKPst, seejuures ­Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) mõju moodustab sellest ligikaudu veerandi. Seoses vajadusega finantseerida eelarvepuudujääki kasvab rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste nominaalne võlakoormus.

“Keskvalitsus ei kavatse võlgu suurendada ja tasapisi hakkab vähenema ka ­EFSFi statistiline mõju, mis ei tähenda meie laenuvõtmist, vaid kohustusi, mis arvestatakse võlakoormusesse sõltuvalt sellest, kui palju on FSF andnud laene välja,” märkis rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu sõnul finantseeritakse lähiaastate riigieelarve puudujääki peamiselt reservidest. “Riigikassa ei pea laenu võtma. Samas ei tähenda see, et riigikassa kindlasti ei võta laenu,” ütles Kirsipuu. Ta meenutas eelnevaid aastaid, kui näiteks välisvahendite kaasfinantseerimiseks kasutati Euroopa Investeerimispanga rahastust, eelkõige tulenevalt madalast intressimäärast. “Sellistele optsioonidele on riigikassa ka edaspidi avatud, lihtsalt puudub otsene vajadus eelarve puudujäägi katmiseks,” lisas ta.

 

Võrdlus

  • Eesti majanduse olulised näitajad

prognoositav muutus, protsentides

SKP reaalkasv
2014: 0,5
2015: 2,5
2016: 3,5

Tarbijahinnaindeks
2014: 0,3
2015: 1,9
2016: 2,5

Tööhõive
2014: 0,1
2015: 0
2016: –0,2

Keskmise palga reaalkasv
2014: 5,7
2015: 4,1
2016: 3,8

Allikas: rahandusministeerium, statistikaamet

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. September 2014, 19:20
Otsi:

Ava täpsem otsing