Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kättesaamatu roheline kuld

Birjo Must, Harry Tuul 01. september 2014, 17:57

Kuigi Eesti mets on esmapilgul kindel ja ahvatlev investeering, napib eraisiklu võimalusi kohalikust rohelisest kullast kasu lõigata. Kodumaal tegutseb üks kinnine metsafond ja vastloodud tulundusühistu, mille investoritering veel väike. 

"Arvestades valdkonna spetsiifilisust, siis pole mets kindlasti laiade masside jaoks atraktiivne sektor," kommenteeris SA Erametsakeskuse juht Jaanus Aun, kelle sõnul investeerivad metsa eelkõige suurettevõtjad ning teatud piirkonnas tegutsevad väiksemad metsamajandajad.

Tuleb tunnistada, et Eestis napib tavainvestori jaoks sobivaid võimalusi kohalikku metsa investeerimiseks. Kui ise metsa hooldamise ja kasvatamisega tegeleda ei soovi ning suuremat summat sukasäärest võtta pole, siis jääb võimaluste ring esmapilgul kitsaks, et mitte öelda olematuks.

Mitteavalik metsafond. Üks võimalusi metsast kasu lõigata on kodumaine Birdeye Timber Fund, kuhu möödunud aastal suunas eestlaste pensioniraha ka LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. BTFi puhul on aga tegemist mitteavaliku investeerimisfondiga, mis on suunatud peamiselt professionaalsetele investoritele. See tähendab, et osakute pakkumine ja väljalaskmine pole avalikud.

Samuti ei pääse fondile ligi tavaline eraisik, kel tagataskus mõni tuhat eurot. Hetkel on ühe pakkumise käigus minimaalne summa ühe investori kohta 100 000 eurot.

Hiljuti lisandus jaeinvestoritele aga uudne lahendus, kuidas metsamaa pealt tootlust teenida. Nimelt asutati mullu Tarmo Leesi eestvedamisel tulundusühistu Eesti Ühismets, mis toimib fondiga sarnasel põhimõttel. See tähendab, et investor tasub kohustusliku 250eurose sissemakse ning teenib edaspidi tulu vastavalt panusele metsakapitali. Leesi sõnul on tulundusühistu pluss see, et esialgu pole tarvis suurt summat, kuid sissemakseid saab pidevalt suurendada.

"Tegelikult tahame inimestele õpetada ka säästmist ja säästude investeerimist. Hea näide on mõned meie liikmed, kellel on tehtud igakuised püsisissemaksed," märkis Lees.

Hetkel on tulundusühistul 20 liiget ja Leesi kinnitusel huvilisi jagub. Metsamaad on kokku 14,3 hektarit ja see kasvab vastavalt investorite arvule. Aastaseks tootluseks on planeeritud minimaalselt 4%. "Arvestades asjaoluga, et Eesti Ühismets investeerib ainult hea kasvupotentsiaaliga metsamaadesse, võib eeldada, et pikemas perspektiivis võib aastane tootlus jääda vahemikku 4-6%," lisas ta.

Omal käel investeerimine nõuab teadmisi. AS Birdeye Capitali partneri ja fondijuhi Sander Pulleritsu hinnangul pole investori jaoks üksi ja otse metsamaasse investeerimine otstarbekas. "Tegemist on kapitali- ja töömahuka tegevusega, mida ei soosi mahuökonoomika ning riskide kontsentreerumine ühele või vähestele metsamaa kinnistutele," põhjendas Pullerits. Lisaks peab tema sõnul kindlasti arvestama, et mets on elusorganism, mida mõjutavad muu hulgas näiteks kasvukoht, majandamisvõtted ning kliima.

Juba mitmeid aastaid omal käel metsa investeerinud metsakasvataja ja metsakonsulent Olavi Udam ütles, et eraisikuna on metsa investeerimine võimalik, kuid see nõuab rohkelt teadmisi ja oskusi. Temagi möönis, et Eestis on praegu vaid üks avalik fond, tulundusühistu Eesti Ühismets, kuhu tavakodanik saab investeeringuid teha.

Turul palju spekulante. Mullu tehti Erametsakeskuse juhi Auni sõnul maa-ameti andmetel metsamaaga 172 tehingut, mille järgi vahetas omanikku natuke üle 1600 hektari metsamaad. Ühe hektari hind oli keskmiselt 2745 eurot. Auni sõnul on üsna raske hinnata, kuivõrd populaarne investeerimisobjekt on mets eestlaste seas.

Udami hinnangul tehakse investeerimist maa soetamise mõttes Eestis piisavalt. "Maaturg on väga aktiivne ja ostjaid turul väga palju, isegi liiga palju. Palju on spekulante ja surve maaomanikele on ebamõistlikult suur ning vajaks minu arvates riiklikku reguleerimist," märkis ta.

Metsamaa tootlikkus võib Udami sõnul ulatuda jooksvalt ka 600 euroni hektari kohta aastas, kuid loodusliku tekkega ja hooldamata metsas on keskmine tootlus siiski ligikaudu 130-150 eurot. Kui kasutada metsakasvatusvõtteid, siis on tootlus oluliselt suurem, nentis ta.

Aun viitas Eesti Maaülikooli tehtud uuringule, mille kohaselt kujunes erametsade majandamise tegeliku tulususe analüüsi järgi kattetuluks 138 eurot hektari kohta. Lahutades kattetulust tulumaksu 21%, saadi metsa majandamise puhastuluks 109 eurot hektari kohta.

Metsakasvatustööde teostamiseks jagatakse Auni sõnul SA Erametsakeskuse kaudu metsandustoetuseid ning abi nii nõuande kui teenuste osas saab erametsanduse tugisüsteemilt.

Loomisel metsafond: Miks on mets hea investeering?

AS Birdeye Capital partner ja fondijuht Sander Pullerits:

Meie hinnangul on investoril mõistlik metsafondi investeerida, kuna tegemist on reaalvaral põhineva kapitalipaigutusega.

Varaklassina on metsamaa ajalooliselt nii Skandinaavias, Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis maandanud inflatsiooniriski, lisaks on see võrreldes traditsiooniliste investeeringutega aktsiatesse või võlakirjadesse vähem volatiilne, pakub bioloogilist kasvu ja tulu metsa heaperemehelikust haldamisest.

Metsamaasse otse investeerimine on kapitali- ja töömahukas, mistõttu investori jaoks võib olla mõistlik teha vastav kapitalipaigutus professionaalselt juhitud fondi kaudu, mis koondab mitmeid investoreid. Samas hajutatakse riski, mis võib kaasneda ühe või väikese hulga metsamaa kinnistutega.

Mis on mis?

Tulundusühistu Eesti Ühismets:

  • Ühismets on "investeerimisettevõte", kus tulu saadakse ühisest metsaomandist ja selle majandamisest (tootluse tagaja on eelkõige puidu juurdekasv)
  • Asutamisleping 18. aprill 2013, esimene metsakinnistu ost 29. oktoober 2013
  • Eesmärk pakkuda Eesti inimestele võimalust olla üheskoos Eesti metsa omanik, hoida Eesti metsa ja saada tulu selle majandamisest
  • Lisaks kohustuslikule 250eurosele osamaksule saavad Ühismetsa liikmed teha sissemakseid metsakapitali
  • Tulusa majandamise korral jagatakse liikmetele dividende vastavalt nende poolt metsakapitali tehtud sissemaksete suurusele

Allikas: Tarmo Lees

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2014, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing