Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ligi: kehv nõudlus pidurdab kasvu

Ken Rohelaan 01. september 2014, 13:50

Kehva nõudluse, just laiema rahvusvahelise nõudluse tõttu hindab rahandusministeerium majanduse kasvunumbreid alla, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Eesti majanduse prognoosi.

Ligi sõnul paraneb välisnõudlus, millele on mitu aastat loodetud, kuid seniarvatust ikkagi aeglasemalt. Peale Venemaa viivad ja hindavad perspektiive alla Soome, Läti ja Euroopa Liit üldiselt.

Ministri teatel hoiab Eestit kõige paremini kasvujoonel sisenõudlus. "See ei ole kindlasti kõige parem stsenaarium majanduse jaoks, aga siin on head küljed: inimeste hoiused ja netosäästud on pidevalt kasvanud, neto laenukoormus on langenud. Palgakasv on väga korralik, mis koos inflatsiooni aeglustumisega tähendab väga korralikku reaalpalga kasvu juba mõnda aega ja see jõuab ikkagi eratarbimisse, mis meid üksjagu toidab," ütles Ligi.

Tänavu prognoosib rahandusministeerium majanduskasvuks 0,5% ja tulevaks aastaks 2,5%. Ligi sõnul tulevad nädala pärast statistikauudised, millest ei tohiks lasta end liigselt segada. "Toimub ümberhindamine metoodika muutuses ning põhjalik muutus jõuab meieni septembris. Me võrdleme võrreldavat ikkagi nii palju kui võimalik," selgitas ta.

Ligi sõnul ei ole riigirahanduse pilt sama nagu üldmajanduses, seetõttu ei pea ka vaateid alla hindama. Ühe põhjusena nimetab minister tõhusamat maksukogumist. "Ühtpidi on muudetud seadusi. Teistpidi tuleb ka kanda maksuameti otsese teo edu arvele, aga see on ka selline struktuurne asi," ütles ta.

Ministri sõnul plaanitakse riigieelarvet hoida struktuurses ülejäägis ja samal ajal jälgida nominaalset. Prognoosi põhjal peaks nominaalne eelarvetasakaal tulema 2016. aastaks, kuid seda võivad mõjutada tulevased riigikoguvalimised.

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1% võrra SKPst reservide taset ning ulatub 9,9%ni SKPst. Järgnevatel aastatel peaks võlakoormus vähenema. "Keskvalitsus ei kavatse võlgu suurendada ja tasapisi hakkab vähenema ka EFSFi (Euroopa finantsstabiilsuse fond) statistiline mõju, mis ei tähenda meie laenuvõtmist, vaid kohustusi, mis arvestatakse võlakoormusesse sõltuvalt sellest, kui palju on FSF andnud laene välja," lisas Ligi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2014, 11:55
Otsi:

Ava täpsem otsing