Rahandusministeerium: keskmine palk kasvab 6% 

1321-aripaev 01. september 2014, 11:58

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 0,5% ja 2015. aastal 2,5%, keskmine palk suureneb sel aastal 6%.

Ministeeriumi teatel toetab majanduskasvu ennekõike sisetarbimine. Ekspordi kasv hakkab selle aasta teisel poolel kiirenema, kuid import kasvab ekspordist kiiremini. Kolmel järgmisel aastal on oodata ekspordi kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse tugi püsib kindel. Aastaks 2016 on oodata majanduskasvu kiirenemist 3,5%ni.

Rahandusministeerium on 2014. aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi põhistsenaariumiga alandanud, arvestades esimese poolaasta nõrku reaalkasvu näitajaid ja halvenenud tulevikuväljavaateid. Prognoosis on arvestatud ka Venemaa kehtestatud impordikeeluga toiduainetele, kuid piirangute otsene ennustatav mõju on siiski mõõdukas.

Palgakasv jätkub. Keskmine palk kasvab tänavu prognoosi järgi 6% ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv veidi kiireneda, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv aga aeglustub veidi. Seni on palgatulu kiiret reaalkasvu toetanud langevad impordihinnad. Kiire kasvu jätkumine eeldab tulevikus tootlikkust tõstvaid investeeringuid, mis peaksid järgmisel aastal kiirenema.

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3 %ni ja 2015. aastal taas kiireneb 1,9%ni ning 2016. aastal 2,5%ni. Inflatsioon hakkab sügisel kiirenema energiahindade languse pidurdumise ning toiduainete kallinemise tõttu.

Eratarbimise suhteliselt kiire kasvutempo sellel aastal mõnevõrra aeglustub 3,6%ni. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiire vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsinud kõrge, seda toetab töötuse vähenemine. Aeglustunud inflatsioon aitab hoida sissetulekute ostujõudu. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise 3,8%-list kasvu.

Investeeringud languses. Sarnaselt eelmise aastaga jääb investeeringute tase tänavu tagasihoidlikuks ning võib pöörduda langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris süsinikdioksiidikvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks 2015. aastal viima ettevõtete investeeringud taas selgele kasvule.

Sel aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2%-list kasvu, mida veab tugev teenuste eksport, lisaks võib oodata kaubaekspordi suurenemist aasta teisel poolel. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi avardab Soome majanduse aeglane kosumine. Ekspordi kasv kiireneb, ulatudes 2015. aastal 3,5%ni. Sisenõudluse ja ekspordile suunatud tootmiseks vajaliku sisseveo tõttu kiireneb lähiaastatel kaupade ja teenuste impordi kasv, jäädes ekspordist mõnevõrra kiiremaks.

Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, kahanedes tänavu 7,5%-le, tuleval aastal 6,8%-le ja järgnevatel aastatel soodsate majandusarengute puhul 6% lähedale. Seni on vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud. Kuid rahvaloenduse andmetele toetudes võiks alates 2016. aastast hõivatute arv kiirenevas tempos väheneda, mis piirab ka Eesti majanduskasvu.

Eelarvetasakaal kahe aasta pärast. Kevadega võrreldes ei ole 2015. aasta riigieelarve väljavaated halvenenud ning Eesti struktuurne eelarvepositsioon on tugev. Tänavu jääb nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,2%ni sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning see suureneb 2015. aastal 0,5%-le SKPst. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist, eelarvetasakaal saavutatakse seejuures 2016. aastal. Struktuurne eelarvepositsioon on 2015. aastal 0,8% SKPst ja jääb kogu prognoosiperioodil ülejääki.

Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea vaatamata tagasihoidlikule majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 33,3% SKPst ning see püsib stabiilne kuni 2018. aastani. Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine.

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1% võrra SKPst reservide taset ning ulatub 9,9%ni SKPst. Järgnevatel aastatel puudub riigikassal rahavoogude põhjal otsene vajadus laenuraha kaasata ning võlakoormus väheneb 2018. aastaks 8,2%ni SKPst, seejuures Euroopa finantsstabiilsuse fondi mõju moodustab sellest ligikaudu veerandi. Seoses vajadusega finantseerida eelarvepuudujääki kasvab prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste nominaalne võlakoormus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. September 2014, 13:02
Otsi:

Ava täpsem otsing