Üks kõhn aasta tuleb Soomel veel

Šokk, mis mõjutab ühte euroala riiki teistest enam, samas kui reeglid on ühised. Soome püüab ikkagi reegleid täita – värskelt kokku lepitud tuleva aasta eelarve maht on mullusest väiksem, et pidurdada riigi võlakoorma kasvu. Eelarve koomale tõmbamine ajal, mil majandus on nõrk, ei ole probleemideta valik, nendib Korkman.

Itaalia ja Prantsusmaa nõuavad euroala reeglitest mööndusi, Soome püüab nui neljaks reegleid täita, ehkki majandus on saanud mitu hoopi korraga. Miks? Jah, Soome majanduse seis on raske. Meil on tööstuskriis, ekspordi kolm alustala on korraga varisenud. Kergelt oli eelarvepoliitika seni ekspansiivne, kuid järgmisel aastal tõmbame kokku. Defitsiit väheneb 7,4 miljardilt 4,5 miljardile eurole. Kui majanduskasv on nulli ja miinuse piiril, on kodumaise nõudluse vähendamine eelarvekulutusi kärpides probleemne. Kuid valitsus tunneb, et on aeg hakata suurt defitsiiti korrigeerima, muutuste põhijooned lepiti kokku juba kevadel.

Endine Saksa kantsler Gerhard Schröder ei tulnud reformidega toime euroala reegleid rikkumata. Tagantjärele tuleb nõustuda, et Schröderi jutus oli iva sees, kui ta ütles, et tal ei jätku kõigeks poliitilist kapitali, kui valusate reformidega ühel ajal nõutakse maksude tõstmist ja kulude kärpimist. Ma ei ütle, et reeglid on rumalad (nagu ütles toonane itaallasest Euroopa Komisjoni president Romano Prodi – toim), neid on vaja joondumiseks, kuid vajame ka paindlikkust. Ma ei nuta, kui Soome riigivõlg peaks ületama 60% piiri SKPst, ja usun, et ka Euroopa Komisjon saab aru. Aga põhimõtteliselt eelistame Soomes reeglitest kinni pidada. Struktuurseid reforme saab teha reegleid rikkumata. Kaks raskemat reformi on tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi reform ja teine pensionireform.

Kuna oleme Soomes otsustanud, et tahame säilitada heaoluühiskonna, peame hoolitsema selle rahastamise eest ja defitsiiti väga tõsiselt võtma.

Soome leevendust ei küsi? Ökonomistina ma kahtlesin euroga liitumises. Kartsin asümmeetriliste šokkide ja paindlikkuse puudumise pärast. Aga nüüd mõtlen, et oleme liikmed ja meil tuleb selles keskkonnas hakkama saada. Euro on Soomes populaarne nii majapidamiste kui ka ettevõtjate seas. Ja näen majanduses juba positiivseid märke. Siin ülikoolis (Aalto ülikool – toim) näen suurt start-up’ide buumi, mis on ebatavaline, sest siin riigis on ettevõtlikkusest puudus olnud. On tekkinud rohkem väikesi kiire kasvuga firmasid, rohkem investeeritakse teadus- ja arendustöösse. Metsatööstuses on teada vähemalt üks suurem investeering, äsja sai laevaehitus pika perspektiiviga investori Saksamaalt. Riik majanduspoliitikaga palju ära teha ei saa, aga saame tagada, et koolisüsteem on kõrgel tasemel ja kvaliteetne, panna raha ülikoolidesse ja teadus-arendustöösse, kärpida ettevõtte tulumaksu. Kõike seda me teeme. Ja siis saame loota, et ettevõtted suudavad leida uusi võimalusi.

Soome liitus euroga osaliselt ka (julgeoleku – toim) poliitilistel põhjustel, nii on ehk suurem valmisolek vajalikeks reformideks.

Mida arvate Soome maksupoliitikast? Hea, et alandasime ettevõtte tulumaksu 20%-le. Eesti maksusüsteemiga me konkureerida ei suuda ja veidi olen selle suhtes ka skeptiline. Kui maksustada ettevõtte tulu vaid väljamaksmisel, tekib “sisselukustamise” efekt, tendents, et raha jääb samasse firmasse. Parem see välja jagada, et rahastada ehk hoopis mõnd muud tegevusala või uut ettevõtet.

Palgasaajad on raskelt ja progresseeruvalt maksustatud. See on probleem, kuid meil on maksutulu vaja. Tahame muutusi, tuleb kärpida kulusid.

Kaudsed maksud on head. Kinnisvaramaksud võiks kõrgemad olla, kuid on poliitiliselt ebapopulaarne. Toiduainete käibemaksu kärbe oli halb otsus, see aitab pigem suurema tulu saajaid.

Eestis arutletakse madalapalgaliste tulumaksuvabastuse üle. Siis poleks Eestis enam ühetaoline maksumäär, see on progresseeruva süsteemi element. Väikese tulu saaja koormust saab leevendada maksusoodustustega.

Kas Eesti on Soome ettevõtetele jätkuvalt atraktiivne? Jah. Hea maine, hea tööeetika, tugevad institutsioonid, atraktiivne maksusüsteem, madalamad palgad, haritud inimesed, väiksem vahemaa Euroopa suurematele turgudele. Soome start-up’id võiksid Silicon Valley asemel rohkem Stockholmi ja Tallinna suunas vaadata.

Soome majanduses on olnud kuus kehva aastat, kas tiksub kümme täis? Eelistan piibli versiooni, kus seitsmele kõhnale aastale järgneb seitse lihavat. Järgmine aasta on kindlasti veel raske. Kuid ehk hakkab maailmamajanduse seis paranema ja eksport toibuma. Koduturg jääb siiski mõõnama, sest sissetulekud ei kasva.

Milline on Ukraina kriisi mõju? Eri hinnanguil 0,1–0,2% SKPst. Mõju on suur üksikutele majandusharudele ja konkreetsetele firmadele. Kaudne mõju võib olla suurem, kui Saksamaal või laiemalt ­Euroopas kriisi mõjul pessimism süveneb.

 

Sixten Korkman

Sündinud 1948Soome Aalto ülikooli majandusteaduste osakonna praktikaprofessorriigiteaduste doktori kraad Helsingi ülikoolist2005–2012 majandusuuringute instituudi ETLA ja mõttekoja EVA juht1995–2005 Brüsselis Ecofini juht, vastutusalaks majandus- ja finantsküsimused ja ELi eelarve ja sotsiaalpoliitika1989–1996 Soome rahandusministeeriumi majandusosakonna juht2013. aastal  avaldas raamatu eurost ja Soomesteuroalal.Wikipedia andmeil osalenud vähemalt ühel korral Bilderbergi grupi kohtumiselvahendeid võlakirjades ja hoiustes.

 

Soome kärbib

Soome ei ole 2009. aasta majanduslangusest veel toibunud. SKP jõuab valitsuse prognoosi järgi 2008. aasta tasemele alles 2018. aastaks. Tänavu riskib Soome SKP Ukraina kriisi mõjul kahaneda kolmandat aastat järjest.Valitsus tõmbab kulusid koomale, et tulusid ja kulusid tasakaalule lähemale viia ja peatada riigi võlakoorma kasv.Eelarves visandatakse tänavuse 7,4 mld euro asemel tuleval aastal puudujäägiks 4,5 mld eurot. Tuleva aasta eelarve maht on väiksem kui tänavu – sellist asja pole nähtud 90ndatest saadik, ütles läinud nädalal Soome peaminister Alexander Stubb.