Liginullenergia peagi kohustuslik

02. september 2014, 15:15

TTÜ ligi aasta eest rajatud Eesti esimene liginullenergia-testmaja pakub esimesi tulemusi ülimalt energiatõhusa hoone hinnast ja mõttekusest, sest viie aasta pärast peavad Euroopa Liidu seaduste järgi olema kõik Eesti ühiskondlikud hooned maksimaalselt energiatõhusad ja veel kahe aasta pärast peavad nendele reeglitele vastama ka kõik ülejäänud uued hooned. Pilootmaju praegu veel aga napib.

TTÜ ligi aasta eest rajatud Eesti esimene liginullenergia-testmaja pakub esimesi teadmisi ülimalt energiatõhusa hoone hinnast ja mõttekusest. Viie aasta pärast peavad Euroopa Liidu seaduste järgi olema kõik Eesti ühiskondlikud hooned maksimaalselt energiatõhusad ja veel kahe aasta pärast peavad nendele reeglitele vastama ka kõik ülejäänud uued hooned. Pilootmaju praegu veel aga napib, kirjutab 3. septembri Äripäev ehituse rubriigis.

Passiivmajast kraad kangem. Liginullenergiamaja ehk nZeb (near Zero Energy Building) tähistab A-klassi energiamärgistusega hoonet - see on veelgi energiatõhusam kui populaarsed C- ja B-klassini küündivad passiivmajad.

Erinevalt A-klassi majadest pole passiivmajadel lokaalseid taastuvenergia tootmise süsteeme, passiivmajad pööravad rohkem tähelepanu hoone väliskarbi energiaefektiivsusele.

TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhi professor Jarek Kurnitski sõnul on Euroopa Parlament kehtestanud hoonete energiatõhususe direktiivi, mille järgi peavad olema aastaks 2019 kõik avalikud hooned ja aastaks 2021 kõik ehitatavad uued hooned A-klassi energiamärgisega ehk liginullenergiamajad. Muutus praeguse miinimumnõudega võrreldes on täpselt kaks energiamärgise klassi, mis on Kurnitski meelest suur.

Mõistlik maksumus veel kaugel. "See on Euroopa tasemel väga suur poliitiline otsus, et hakata kõiki uusi hooneid A-klassi energiatõhususega ehitama. Meie ehitusturg pole veel sealmaal, et oleks valmidust neid mõistliku maksumusega ehitada," rääkis Kurnitski.

"Esimesi katsetusi praegu tehakse, aga neid tuleks teha veel palju rohkem, et neid maju masstoodangusse saada. See on suur väljakutse eriti tellijatele ja projekteerijatele," lisas ta. 

Kunritski selgitas, et esialgu nägi Euroopa Parlament ette, et kõik uued majad oleksid suisa nullenergiahooned, aga nende ehitamine on tehnoloogiliselt ülimalt keeruline ja kallis, mistõttu on uued majad mõistlike kuludega tehniliselt teostatavad, kuid kohmaka nimega liginullenergiamajad.

Esimesed pääsukesed. Eesti esimene liginullenergia katsemaja valmis TTÜ linnakus mullu kevadel ning esimene päriselt funktsioneeriv "tark maja" valmib Rakveres järgmise aasta mais.

Nimelt ehitatakse Rakvere kesklinna vana pangahoone külge uus liginullenergiabüroo, kuhu kolib Rakvere linnavalitsus. Nende kahe näidise projekteerimise ja ehitamise pealt tuleb õppida nii palju, et 2019. aastal saaks hakata juba kõiki maju ülima energiasäästlikkuse põhimõtete järgi rajama.

"See on eriti suur väljakutse tellijatele ja projekteerijatele, eri alade projekteerijad peavad hakkama tegema rohkem koostööd. Praegu teeb arhitekt oma joonised ära ning tema töö on sellega lõppenud, tagasisidet selles protsessis praegu eriti pole. Nullenergiahooneid nii ehitada ei saa, maksimaalse energiasäästlikkuse saavutamiseks peab toimuma pidev tihe suhtlus," lisas Kurnitski.

Katsemajas tähtsad vead. Liginullenergia testmaja on TTÜ uusim katseprojekt, milleks ehitati koguni eraldi maja. See on näiliselt pisike puitlaudisega eramaja TTÜ linnakus iganenud punaste telliskivitahukate vahel. Aias lebavad murul päikesepaneelid.

Uksest sisse astudes meenutavad toad aga kõike muud kui ühte keskmist pereelamut. Sisemus peidab endas väikesemõõdulist laborit, kus on olemas kõikvõimalikud soojuspumbad ja küttekehad efektiivseimate välja selgitamiseks.

"Kui sellele majale veel päikeseelektri tootmise süsteemi ka lisatud saab, on see täieõiguslik liginullenergiahoone, mitte ainult arvutuslikult nagu praegu. See maja pole ideaalne, sest sõltub väga palju välistingimustest, meie saame kontrollida ainult sisetingimusi," selgitas Kurnitski.

Ta ütles, et majja on jäetud meelega mõningaid ehitusdefekte, et näha, kuidas need maja seisukorda ja energiasäästlikkust mõjutavad. "Näiteks praod on jäetud selleks, et näha, kuidas niiskus selle maja seintes liigub ning kas võib tekkida hallitust. Lisaks on tehtud maja põhjaküljele suured aknad, mida nullenergiamajadele reeglina ei tehta."

Ehitus alla kümnendiku kallim. Nulli- või sellelähedase energiatarbimisega majade ehitamisel, eriti massiliselt, on jätkuvalt suur küsimus nende majanduslikus tasuvuses.

Liginullenergiahoonete uurimisgrupi liikme, TTÜ doktorandi Ergo Pikase uurimistulemuste järgi ei ole liginullenergiahooned nüüdisväärtuse järgi veel majanduslikult tasuvad, kuigi erinevus näiteks ehitusmaksumuses on suhteliselt väike, ligi kuus protsenti.

"Minimaalse ja liginullienergia tasemete lisainvesteering hoonetüüpide lõikes on 5,9 kuni 8,7 protsenti kallim. Liginullenergiahoonete energiasäästu ühikmaksumused on ootuspäraselt suuremad kui olemasolevate hoonete puhul, näidates, et olemasolevaid hooneid parandades saavutatakse energiasääst soodsamalt," täpsustas Pikas.

Eeskuju avalikust sektorist. "Mina isiklikult olen natuke mures, et liginullenergia pilootprojekte praegu nii vähe on. Selle direktiivi põhimõte seisneb selles, et avalik sektor peaks energiatõhusa ehitamise vallas eeskuju näitama, selleks et see ka erasektoris käima läheks," märkis Kurnitski.

Ta lisas, et Riigi Kinnisvara AS ja kohalikud omavalitsused võiksid olla  Eestis eeskuju aluseks ning selliste avaliku sektori projektide rohkus saab olema kriitilise tähtsusega.

TASUB TEADA

Rakvere "tark maja"

  • Rakvere kesklinnas asuvale vanale pangahoonele ehitatakse külge liginullenergiabüroo
  • Suuremasse osasse hoonest kolib Rakvere linnavalitsus, kuid sinna rajatakse ka liginullenergiahoonete kompetentsikeskus;
  • Kompetentsikeskusse rajatakse katsepind valdkonna uurimistööde jaoks, nullenergiaosasse tuleb "tark korter", kuid kujundatakse ka pisut vähem nõudlik madalenergia osa;
  • Idee arendamine, energiaarvutused, simulatsioonimudelite koostamine ja projekteerimine algas 2012. aastal, augusti keskpaigas allkirjastati ehitusleping;
  • Rahastus "targa maja" ehitamiseks tuleb Rakvere linnalt ja EASilt ning loodetakse ka täiendavatele sponsoritele;
  • -Hoone valmib Rakveres järgmise aasta mai lõpuks, eelarve on 3,2 miljonit eurot.

Allikas: Martin Thalefeldt, TTÜ

TAUST

Liginullenergiahoonete uurimisgrupp

- 2012. aastal loodud TTÜ uurimisgrupp, kes püüab lahendada Eestis aktuaalsemaid probleeme liginullenergiamajade valdkonnast - kas ja milliseid nullenergiamaju Eestis üldse vaja on?

-S.h kütte- ja ventilatsioonilahendused, büroohoonete päikesevarjestuse ja fassaadide analüüs jne;

-Katselahenduste testimine kliimakambris, simulatsioonide abil ja TTÜ test-liginullenergiahoones;

-Uurimisgruppi kuuluvad prof Jarek Kurnitsiki, prof Targo Kalamees, prof Hendrik Voll, doktorandid Thalfeldt, Ergo Pikas, Erkki Seinre, Leena Paap, Mikk Maivel ning mitmed magistrandid.

KOMMENTAAR

Ehitamise seisukohast pole energiamärgisel tähtsust

Jaanus Otsa, Astlanda Ehituse juht

Ehituse seisukohast pole tähtsust, kas hoone energiamärgistus on A või B. Tellija peab arvestama sellega, et A-klassi energiamärgistusega hoone puhul on investeering suurem. Hinna määrab nii või teisiti alati turg ja kõikide ühiskondlike hoonete puhul, millele see määrus siis 2019. aastal kehtima hakkab, tuleb nagunii küsida võimalikult odav ehituspakkumine. Energiasäästlikumaid maju pole millegi poolest keerulisem ehitada kui praeguseid maju. Keerulisem on siis, kui tuleb ehitada näiteks vette.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2014, 09:20
Otsi:

Ava täpsem otsing