Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitus. Euroopa surub peale liginullenergiamaju

03. september 2014, 00:00

Viie aasta pärast peavad kõik Eesti ühiskondlikud hooned olema maksimaalselt energia­tõhusad ja veel kahe aasta pärast peavad nendele reeglitele vastama ka kõik ülejäänud uued hooned. Euroopa Liidu seadustele vastavaid pilootmaju praegu veel aga napib.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ligi aasta eest rajatud Eesti esimene liginullenergia katsemaja pakub esimesi tulemusi ülimalt energiatõhusa hoone hinnast ja mõttekusest.

Liginullenergiamaja ehk nZeb (near Zero Energy Building) tähistab A-klassi energiamärgistusega hoonet – see on veelgi energiatõhusam kui populaarsed C- ja B-klassini küündivad passiiv­majad, millelt on puudu, erinevalt A-klassi majadest, lokaalsed taastuvenergia tootmise süsteemid. Passiivmajad pööravad rohkem tähelepanu hoone väliskarbi energiaefektiivsusele, selgitas TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juht professor Jarek Kurnitski.

Euroliidu nõuete muutus võrreldes praeguse miinimumnõudega on täpselt kaks energiamärgise klassi, mis on Kurnitski meelest suur.

Mõistlik maksumus veel kaugel. “See on Euroopa tasemel väga suur poliitiline otsus, et hakata kõiki uusi hooneid A-klassi energiatõhususega ehitama. Meie ehitusturg pole veel sealmaal, et oleks valmidust neid mõistliku maksumusega ehitada. Esimesi katsetusi praegu tehakse, aga neid tuleks teha veel palju rohkem, et neid maju masstoodangusse saada. See on suur väljakutse eriti tellijatele ja projekteerijatele,” rääkis Kurnitski.

Ta selgitas, et esialgu nägi Euroopa Parlament ette, et kõik uued majad oleksid suisa nullenergiahooned, aga nende ehitamine on tehnoloogiliselt ülimalt keeruline ja kallis. Eesti esimene liginullenergia katsemaja valmis TTÜ linnakus mullu kevadel ning esimene päriselt funktsioneeriv “tark maja” valmib Rakveres järgmise aasta mais.

Nimelt ehitatakse Rakvere kesklinna vana panga­hoone külge uus liginullenergiabüroo, kuhu kolib Rakvere linnavalitsus. Nende kahe näidise projekteerimise ja ehitamise pealt tuleb õppida nii palju, et 2019. aastal saaks hakata kõiki maju ülima energiasäästlikkuse põhimõtete järgi rajama.

“See on eriti suur väljakutse tellijatele ja projekteerijatele, eri alade projekteerijad peavad hakkama rohkem koostööd tegema. Praegu teeb arhitekt joonised ära ning tema töö on sellega lõppenud, tagasisidet selles protsessis praegu eriti pole. Nullenergiahooneid nii ehitada ei saa, maksimaalse energiasäästlikkuse saavutamiseks peab toimuma pidev tihe suhtlus,” lisas Kurnitski.

Katsemajas tähtsad vead. Liginullenergia katsemaja on TTÜ uusim testprojekt, milleks ehitati koguni eraldi maja. See on näiliselt pisike puitlaudisega eramaja TTÜ linnakus iganenud punaste telliskivitahukate vahel. Aias lebavad murul päikese­paneelid.

Uksest sisse astudes meenutavad toad aga kõike muud kui keskmist pereelamut. Sisemus peidab endas väikest laborit, kus on kõikvõimalikud soojuspumbad ja küttekehad efektiivseimate väljaselgitamiseks. “Kui sellele majale veel päikeseelektri tootmise süsteem ka lisatud saab, on see täieõiguslik liginullenergiahoone, mitte ainult arvutuslikult, nagu praegu. See maja pole ideaalne, sest sõltub väga palju välistingimustest, meie saame kontrollida ainult sisetingimusi,” selgitas Kurnitski.

Ta ütles, et majja on meelega jäetud ehitus­vigu, et näha, kuidas need maja seisukorda ja energiasäästlikkust mõjutavad. “Näiteks praod on jäetud selleks, et näha, kuidas niiskus maja seintes liigub ning kas võib tekkida hallitust. Lisaks on tehtud maja põhjaküljele suured aknad, mida nullenergiamajdele reeglina ei tehta.”

Ehitus alla kümnendiku kallim. Nulli või sellelähedase energiatarbimisega majade ehitamisel, eriti massiliselt, on suur küsimus nende majanduslik tasuvus.

Liginullenergiahoonete ­uurimisgrupi liikme, TTÜ doktorandi Ergo Pikase uurimistulemuste järgi ei ole liginullenergiahooned veel majanduslikult tasuvad, kuigi erinevused näiteks ehitusmaksumuses on suhteliselt väikesed, ligi 6%. “Minimaalse ja liginullienergia tasemete lisainvesteering hoonetüüpide lõikes on 5,9–8,7% kallim,” lausus Pikas

Kurnitski avaldas muret, et liginullenergia ­pilootprojekte praegu nii vähe on. “Selle direktiivi põhimõte seisneb selles, et avalik sektor peaks energiatõhusas ehitamises eeskuju näitama, et see ka erasektoris käima läheks,” märkis Kurnitski. Ta lisas, et Riigi Kinnisvara ja kohalikud oma­valitsused võiksid eeskuju anda.

 

 

Pane tähele

  • Viie aasta pärast karmimad nõuded

Aastaks 2019. Kõik avalikud hooned peavad olema A-klassi energiamärgisega ehk liginull­energiamajad. Liginullenergiamaja ehk nZeb (near Zero Energy Building) on energiatõhusam kui C- või B-klassi passiivmaja, millel puudub lokaalne taastuvenergia tootmise süsteem.
Aastaks 2021. Kõik ehitatavad uued hooned A-klassi energiamärgisega.

Allikas: Euroopa Parlamendi hoonete energiatõhususe direktiiv

 

 

 

 

Mis on mis

  • Rakvere “tark maja”

Ehitatakse külge Rakvere kesklinnas asuvale vanale pangahoonele.
Hoonesse kolib Rakvere linnavalitsus. Sinna rajatakse ka liginullenergiahoonete kompetentsikeskus, kuhu tuleb katsepind valdkonna uurimistööde jaoks.
Idee arendamine, energia­arvutused, simulatsioonimudelite koostamine ja projekteerimine algas 2012. aastal.
Ehitusleping allkirjastati ­augusti keskpaigas.
Eelarve 3,2 miljonit eurot.
Rahastavad Rakvere linn ja EAS, loodetakse ka täiendavatele sponsoritele.
Valmib 2015 mai lõpuks.

Allikas: Liginullenergiahoonete­ uurimisgrupi liige Martin Thalefeldt

 

 

 

 

Kommentaar

  • Ehitamise seisukohast pole energiamärgisel tähtsust

Jaanus Otsa, Astlanda Ehituse juht
Ehituse seisukohast pole tähtsust, kas hoone energia­märgistus on A või B.
Tellija peab arvestama, et A-klassi energiamärgistusega hoonesse tuleb teha suurem investeering. Hinna määrab nii või teisiti alati turg ja kõikide ühiskondlike hoonete puhul, millele see määrus 2019. aastal kehtima hakkab, tuleb nagunii küsida võimalikult odav ehituspakkumine.
Energiasäästlikumaid maju pole millegi poolest keerulisem ehitada kui praeguseid maju. Keerulisem on siis, kui tuleb ehitada näiteks vette.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2014, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing