Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Frankfurt asub valvama Eesti pankade tegevuse üle

03. september 2014, 00:00

Euroopa pankade seis on kardetust parem, on veendunud Dani?le Nouy, kelle juhitud järelevalve alla lähevad alates novembrist ka Eestis Swedbank ja SEB. Elujõuetud zombi-pangad aga lähevad kinni, on habras prantslanna Äripäevale Tallinnas intervjuud andes resoluutne. Pangandus­järelevalve staaži on Dani?le Nouy’l pea 40 aastat.

Kuidas toimiks ühtne pangandusjärelevalve Eestis, kus pankade koduriigid Rootsi ja Taani pangandusliiduga ei ühine? Ainuke suurem muutus on see, et Eesti finantsinspektsiooni asemel on panga asukohariigi järelevalvaja SSM, Euroopa ühtne pangandusjärelevalve mehhanism. Arvan, et 18 liikmesriiki esindav SSM on selles rollis tugevam. Järgime Euroopa pangandusjärelevalve EBA reegleid asukohamaa ja päritolumaa järelevalve­asutuste koostööst vastavates töörühmades, mis joonduvad Põhjamaade kogemusest. Eestis ja Põhjala riikides on koostöö juba hästi arenenud ja tahame ka SSMi üles ehitada parima eeskuju järgi.

Kas Euroopa tasandile tsentraliseeritud järelevalve ei tähenda nõrgemat järelevalvet? Arvame, et SSMis on koos kohaliku järelevalve asjatundlikkus ning teisalt distants otsuste tegemisel, mis võimaldab vältida kallutatud otsuseid.

Pangad olid euroala kriisi epitsentris ja see, et nende probleemid püsivad, on üks Euroopa majanduskasvu pidureid. Käimas on Euroopa pankade varade kvaliteedi hindamine, kui hea või halb nende seis on? Tulemusi veel ei ole, need valmivad oktoobriks. Ise arvan, et Euroopa pangad on paremas seisus, kui usuvad turud. Põhjalik hindamine heidab asjade tegelikule seisule valgust.

Usume, et pankadel tekib seejärel rohkem võimalusi investoritelt vajadusel rahastust saada, et täita oma ülesannet – rahastada majandust.

Kas pankade koormustestid on seekord piisavalt sünged? Arvestavad nad euroala deflatsiooni­riski? Pean ütlema, et deflatsioon ei etenda stsenaariumites olulist osa. Nende kallal töötas palju Euroopa Komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu inimesi ja meie järele­vaatajana võtsime selle, mis me ekspertidelt saime. Arvame, et stsenaariumid on piisavalt sünged.

Kas elujõuetud zombi-pangad suletakse? Või on karta poliitilist sekkumist? Ma ei arva, et poliitika saaks vahele tulla. Oleme selles nüüd paremini ette valmistatud. Mõni pank võib vajada täiendavat kapitali, mis tuleks saada erainvestoritelt. Kui erakapitali ei leita, võib teatud tingimustel abi anda riik. Oleme valitsustele öelnud, et neil oleks riigi poolt varuvariant olemas. Sest ka panga sulgemisel on raha vaja, et see n-ö kontrollitult toimuks.

Järelevalve vajab vahendeid leitud probleemide kõrvaldamiseks. On need olemas? Kui ei ole, näiteks kui nüüd pankade põhjaliku hindamise järel kriisi­lahendusmehhanismi veel pole, siis vastutab rahandusministeerium. Nii et  varuplaan on olemas. Ühtse kriisilahendusmehhanismi käivitamine algab väga varsti pärast ühtse järelevalve käivitumist. Alustatakse 2015 ja täielikult toimib see 2016. aastaks. Jah, arvan, et vajalik on olemas.

Hiljuti pidi üks Portugali pank jälle maksumaksjatelt laenama, sest kriisilahendusfondi ei olnud veel raha kogunenud. Tulevikus oleks SSMi roll osutada, et pank on hädas, ja anda n-ö toimik üle kriisilahendusmehhanismi juhile. Tema tegevust kontrollivad ELi konkurentsiametnikud, kelle haldusalas on riigiabi reeglid. 2015. aastast, mil jõustub pankade kriisi­lahenduse direktiiv, loetakse riigilt abi saav pank pea automaatselt kokkukukkunud pangaks. On vaid kitsas erand pankade ennetavaks rekapitaliseerimiseks.

SSMi vastu on algatatud paar kohtuasja. Saksa  akadeemikud on vaidlustanud sellise instantsi loomise Saksa konstitutsioonikohtus. Muretsete? Ma ei ole väga mures. See on hea, et Euroopa kodanikel on võimalus uus raamistik vaidlustada, kui see neid ei rahulda. See on demokraatia. Ise arvan, et meil on väga tugev ja vastupidav raamistik.

Kuivõrd teeb Teile muret Ukrainas ja Venemaal tegutsevate Euroopa pankade haavatavus? See on üks riske, mida jälgime, kuid ma ei ole väga mures. Nende varad seal ei ole väga suured ja (võimalike probleemidega – toim) tuleb toime.

SSM püüab edaspidi riske vältida ... Ma ei ütleks, et me tahame riske vältida, riski võtmine ongi panga töö. Aga meil tuleb tagada, et ei riskitaks ülemäära ja mis veelgi olulisem, et riskid oleksid korralikult kaetud. Et kapital ja võimalike kahjumite reservid oleksid piisavad ning toimiks sisekontroll. Kui pangad ei riskiks, poleks neist mingit kasu.

... aga mida teha juba tehtud vigadega – kas pangandusliidu liikmed vastutavad ühiselt euro esimesel kümnendil kuhjunud võlakoormate eest? Mis puutub kriisist jäänud probleemsetesse varadesse, siis käime need praeguse hindamise käigus üle. Enamikul juhtudel on need korralikult provisjoneeritud, mis pole ka ime, sest pankadel on selleks pikalt aega olnud. Vahel hoiavad nad aga neid varasid oma bilansis lootuses, et nende väärtus tõuseb. Meie sõnum on, et ärge jääge seda ootama. Bilansis tuleb ruumi teha uutele laenudele – see on pankade töö.

Kas ühtne pangandusjärelevalve kohtleb kõiki euroala riikide võlakirju riskivabade varadena, ehkki kriis näitas, et vähemalt mõne riigi võlakirjad võivad olla väga suure riskiga? Riskivabasid varasid ei ole, see on kriisi üks õppetunde. Isegi riigivõlakirjad ei ole riskivabad. Minu arvates tuleb Euroopa regulatsioonides sellest järeldused teha nii kiiresti kui võimalik. Kuid see puudutab eelkõige väikesi ja keskmise suurusega panku, mis kasutavad standardiseeritud lähenemist, et riigivõlakirjade riskikaal on null. Suuremates pankades, mis kasutavad kõigi varade puhul mudeleid, ei ole riskikaal null.

Minu arvates tuleks reguleerida ka seda, kui palju võib maksimaalselt ühte varasse – reeglina oma riigi võlakirjadesse – investeerida.

See on olnud viimase aja trende. Jah. Ma võin öelda, et osas riikides on järelevalve juba hakanud piiranguid seadma. Riigivõlakirjadesse investeerimist tuleks seadusega reguleerida.

Kas ühtne pangandusjärele­valve tähendab tarbijatele lisakulu? Tarbijatele mitte, küll aga tuleb pankadel järelevalve eest maksta. See ei ole ülemäära suur kulu, eriti suurpankadele, sest kui investorite usaldus kohalike mõjutusteta järelevalvest kasvab, võib raha neile odavamaks minna. Jälgida tuleb vaid, et arve oleks suurte ja väikeste pankade vahel õiglaselt jagatud.

Pangandusliitu hakati looma, et peatada nõiaring, kus pankade ja riikide probleemid vastastikku võimendusid. Kas see eesmärk saab täidetud? Saab, kui meil on olemas vähemalt ühtne järelevalve ja ühtne kriisilahendus.

Pangandusliidul on kolm tala – järelevalve, kriisilahendus ja hoiuste garantii. Järelevalve on kõige esimene ja kõige olulisem, kuid vajame ka ühtset kriisilahendusmehhanismi ühtse kriisilahendusfondiga euroala tasemel. See tähendab, et kui tekib vajadus mingit panka rekapitaliseerida, ei õõnesta see riigi rahandust. Ühtne hoiuste garanteerimise süsteem tuleb hiljem.

Kui see kõik on olemas, on meil toimiv pangandusliit.

 

Tasub teada

  • Ühtne pangandus­järelevalve

Käivitub 4. novembrist.
Osa võtavad kõik euro­ala riigid, lepingu alusel ka euro­alasse mittekuuluvad riigid. Rootsi ja Taani on eelistanud kõrvaltvaatajaks jääda.
Järelevalve kehtib otseselt 120 suurpanga üle ­Euroopas, kaudselt kõigi pankade üle. Eestist on otsese järelevalve all Swedbank ja SEB.
Otsese järelevalve alla kuuluvad pangad peavad aastas tasuma üldjuhul ligikaudu 0,7 miljonit kuni 2 miljonit eurot.
Suurimate pankade järelevalvetasu ulatub 15 miljoni euroni, väiksematel ligikaudu 2000 euroni.
Palk on ühtse pangandus­järelevalve juhil 270 000 euro ringis.

 

Üks küsimus

  • Kuidas saaks litsentsi Tallinna munitsi­paal­pank?

Dani?le Nouy, Euroopa ühtse pangandus­järelevalve juht
See selgub kohaliku järelevalve ja SSMi koostöös. Suurem kaal on kohalikul järelevalvel, kuid lõplik otsus tehakse Frankfurdis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2014, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing