Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Obama tuleb NATO tuge kinnitama

Sirje Rank 02. september 2014, 11:26

Täna õhtul Eestisse saabuv USA president Barack Obama tuleb ühelt poolt Balti riikidele julgustusena ja teisalt Venemaale hoiatusena üle kinnitama NATO tuge.

Kohtudes Tallinnas kõigi Balti riikide presidendentidega on Obama sõnum, et sellist käitumist nagu Ukrainas ei maksa Venemaal Balti riikide puhul mitte mõeldagi, ütles Valge maja Euroopa asjade direktor Charles Kupchan agentuuri Bloomberg vahendusel.

Eestist sõidab Obama edasi neljapäeval Walesis algavale NATO tippkohtumisele, kus olulisimate teemadena on agendas lisaks Ukraina ja Venemaa kriisile ka äärmusliku Islamiriigi pealetung Iraagis ja Süürias.

"NATO ootab nii nagu varemgi taas USA-lt tugevat liidrirolli," ütles Bloombergile Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse Euroopa programmi direktor Heather Conley. "Aga me ei saa seda üksi teha, panustama peavad ka alliansi teised riigid."

Sanktsioonide mõjuga arvestatakse. EL ja USA on juba kehtestanud Venemaa survestamiseks rea sanktsioone ning läinud nädalavahetusel Brüsselis toimunud Ülemkogul otsustas EL selle nädala jooksul nimekirja veel karmimatest meetmetest.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles eile pressikonverentsil, et riik on valmis välja kannatama sanktsioonide negatiivse mõju Saksa majandusele. "See, et Euroopas saab riigipiire muuta ja teisi riike sõjaväega rünnata, ilma et sel oleks mingeid tagajärgi, on minu arust palju suurem oht, kui majanduslike tagasilöökide talumine," ütles Merkel. Relvaabi Ukrainale ta aga valmis andma ei ole. "Sellele konfliktile ei ole sõjalist lahendust," ütles kantsler.

Lisaks karmimatele sanktsioonidele Venemaa survestamiseks plaanib Obama NATO liikmesriike üles kutsuda oma kaitsekulutusi suurendama.

NATO andmeil ulatusid USA kaitsekulud läinud aastal 735 miljardi dollarini, mis vastab 4,4%-le SKPst. Ülejäänud 27 NATO riiki kulutasid kokku 288 miljardit dollarit, mis teeb keskmiseks vaid 1,3% SKPst. NATOs kokku lepitud 2% taseme SKPst täitsid mullu vaid USA, Kreeka, Eesti ja Suurbritannia.

Ukraina liikmelisust ei arutata. Tippkohtumine on oluline selleks, et pöörata uuesti tähelepanu kriitilisele funktsioonile, mida NATO täidab, ning tagada, et iga liikmesriik annab ühisesse kaitsesse oma panuse, ütles Obama möödunud nädala neljapäeval toimunud pressikonverentsil.

Ukraina ei ole NATO liige, kuid Ukraina president Petro Porošenko osaleb NATO Walesi tippkohtumisel, et koostöövõimalusi arutada. Ukraina liikmelisuse küsimus Walesis arutusel ei ole, ütles Kupchan. "USA ja liitlaste üldine seisukoht on aga, et uks on lahti ja et need kõnelused jätkuvad," ütles ta Obama visiidile eelnenud briifingul.

Obama ja NATO teised liikmesriigid on väga selgelt välja öelnud, et Ukraina pärast sõdida ei taheta.

"Väga oluline on aru saada, et sellele probleemile ei ole sõjalist lahendust," ütles Obama.

Venemaa president Vladimir Putin ütles aprillis, et otsustas Krimmi Venemaaga liita osaliselt NATO idasuunalise laienemise pärast. Putin süüdistas NATOt Venemaaga sõlmitud kokkuleppe rikkumises. Oma iga-aastase teles üle kantud pressikonverentsi ajal võrdles Putin NATO laienemist vähkkasvaja levikuga.

Ajavahemikul 1999-2009 on NATOga liitunud 12 Ida-Euroopa riiki. Gruusia, mis 2008. aastal Venemaaga viiepäevase sõja pidas, püüab liikmeks saamist kiirendada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2014, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing