Ukraina börs kukkus koos Baltimaadega

03. september 2014, 00:00

Ukraina börs oli augustis suurim langeja, kuna geopoliitilised pinged Venemaaga on ähvardanud muutuda otseseks sõjaks.

Bloombergi koostatava maailma börside edetabeli lõpust leiame augustis ka kõik kolm Balti börsi. Langused polnud küll märkimisväärsed, kuid siiski piisavad, et börsiedetabeli põhja libiseda. Edetabeli tipus on taas kord arenevad turud, eesotsas Ladina-Ameerika riikidega.

Praeguste sündmuste taustal pole ka ime, et Ukraina börs nii nukrasse seisu on vajunud. Vene sõjavarustusega separatistid peavad Ukraina vägedega veriseid võitlusi riigi idaosas. Ukraina on palunud abi rahvusvahelistelt julgeoleku ja koostöö organisatsioonidelt, samal ajal on riigi majandus vajunud langusse. Viimaste teadete järgi on Ukraina territooriumil umbes 10 000 Vene sõdurit ning konfliktile ei näi lõppu tulevat.

Ukraina majanduse nõrkust peegeldab ka grivna kurss, mis on kuu ajaga dollari vastu kukkunud 10% ning euro vastu 8%. Kui vaadata aga aasta alguse graafikuid, paistab sealt veel nukram pilt vastu. Euro vastu on grivna kukkunud 55%, dollari vastu 63%.

Langus räsib Baltimaid. Kahjuks leiame Bloombergi börsiedetabeli põhjast ka Balti börsid. Suurim langeja oli möödunud kuul rohkem kui 3 protsendiga Vilniuse börs, kus piimatootja Pieno Zvaigzdesi aktsia kukkus 12,5%. Põhjuseks Venemaa täielik impordikeeld Euroopa Liidu toidu­ainetele. Keeld mõjutas ka Tallinna ning Riia börsi negatiivselt, mis kukkusid vastavalt 2 ja 1,5 protsenti.

Augusti keskel vajus Tallinna börs pooleteise aasta põhja. LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost ütles möödunud kuul, et Venemaa ja lääneriikide vastasseis mõjutab ka Tallinna börsifirmade tulemusi. “Loomulikult on kestvatel pingetel läbi kaubanduse vähenemise negatiivne mõju pea kõigi ettevõtete pikaajalisele kasumipotentsiaalile,” ütles Joost.

Vene börsil vaikus. Vene börs seisis augustis seevastu üsnagi paigal. Dollaripõhine RTS tõusis 0,65% ning rublapõhine Micex 1,3%. Rubla nõrkus seevastu aga jätkub. Eile kauples dollar 37,43 rublal, mis on uus rekordmadal tase.

Parimad teisel pool ookeani. Augusti parim oli Venezuela börs, mis tõusis 24 protsenti ja seda vaatamata Venezuela valuuta kukkumisele rekordmadalale tasemele dollari vastu ning ligi 60protsendilisele inflatsioonile. Capital Economicsi arenevate turgude analüütiku David Reesi sõnul ei ole Venezuela president Maduro suutnud parandada neid majandusprobleeme, mis olid tema eelkäija Hugo Chaveze ajal.

“Maduro keskendub lühiajalistele lahendustele, mis toimivad ehk mõni kuu, kuid pikemas perspektiivis pole need jätkusuutlikud,” ütles CNBCile Rees, kelle sõnul peaks Maduro kaotama toetused kütusele ja toidukaupadele, kuna just see soodustab smugeldamist.

Venezuelas on riiklike kontrollide tõttu toidukaupade ja kütuse hinnad kümme korda madalamad kui naaberriikides. Poodides valitseb toidukaupadest puudus ning president Maduro sõnul on selles süüdi smugeldajad, kes ostavad madala hinnaga tooteid kokku ning müüvad neid siis kallimalt üle piiri. Lahendusena probleemile tahab Maduro võtta kasutusele sõrmejälje skannerid, millega üritatakse hoida ära olukord, kus ühed ja samad inimesed käivad poodidest meeletutes kogustes kaupu ostmas.

Argentina tõus tuhast. Argentina kuulutas end juuli lõpus teist korda järjest 13 aasta jooksul maksejõuetuks, kuid pärast seda on riigi börs teinud 17protsendilise hüppe, olles augustis paremuselt teine börs maailmas. Maksejõuetus tekkis pärast seda, kui Argentina valitsus ei jõudnud võlakirjade suhtes kokkuleppele USA riskifondidega. Seetõttu nõuavad kaks riskifondi Argentinalt 1,3 miljardit dollarit. Peesodes arvestatuna on Argentina börs sel aastal tõusnud 85 protsenti. “Kohalike ettevõtete kasumid kasvavad koos inflatsiooniga,” ütles investeerimisfirma Allaria Ledesma & Cia uurimistöö juht Christian Reos Bloombergile. Mitteametlikel andmetel võib Argentina inflatsioon ulatuda paarikümne protsendini.

Brasiilia valimiste mõju all. Jalgpallipalavikust toibuva Brasiilia börs on tõusuteel. Augusti lõpus kerkis Bovespa aktsiaindeks peaaegu aasta kõrgeima tasemeni ja seda ootuses, et president Dilma Rousseffi ei valita tagasi. Paljud investorid on kritiseerinud Rousseffi majanduse ummikusse viimise pärast ning sellise poliitika ajamises, mis kahjustab väikeinvestorite huve riigifirmades.

Viimased küsitlustulemused näitavad, et Rousseffi ei valita 5. oktoobril toimuvatel valimistel tagasi ning uueks presidendiks saab ­Marina Silva. “Investorite tähelepanu on Brasiilia presidendivalimistel ja selle mõjul aktsiatele,” ütles Bank of America Merill Lynchi analüütik ­Felipe Hirai Reutersile.

 

Võrdlus

  • Augusti parimad olid Ladina-Ameerika arenevad turud, Balti riigid kümne suurima kukkuja seas

Börsi kuine muutus arvestatud eurodes, protsentides

tõusjad
Venezuela 24
Argentina 17
Saudi Araabia 11,5
Vietnam 10
Egiptus 9,1
Brasiilia 9
Katar 8,7
India 8,6
Dubai 8,4
Tai 7,3

langejad
Ukraina 9,3
Pakistan 7,3
Ghana 5,35
Vilnius 3,4
Malta 2,9
Slovakkia 2,4
Riia 2
Tallinn 1,5
Iisrael 1,1
Türgi 0,6

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2014, 19:26
Otsi:

Ava täpsem otsing