Lääs vaeb jalgpalli MMi boikotti

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 3. september 2014 kell 9:57
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lääs vaeb jalgpalli MMi boikotti
Kas 2018. aasta jalgpalli MMi boikoteerimine võiks olla Venemaa presidendi Vladimir Putini mõjutamiseks parem viis kui järjest pikenev nimekiri majandussanktsioonidest, küsib Financial Times tänases esiloos.
Esimest korda pärast Ukraina kriisi algust üheksa kuud tagasi on väljaande kinnitusel ELi diplomaadid seda ideed aktiivselt kaalumas. EL kaalub kõrvalejäämist Venemaa „kõrge profiiliga rahvusvahelistest kultuuri-, majandus- või spordisündmustest".
Sinna hulka kuuluvad vormel-1 võidusõit, Euroopa jalgpallivõistlused ja 2018. aasta jalgpalli MM, mille korraldusõigused sai Venemaa 2010. aastal. Diplomaatide kinnitusel pole MMi boikott veel küll selle nädala lõpul teatavaks tehtavate sanktsioonide hulgas.
Sellegipoolest näitasid Financal Timesi teatel esmaspäeval peetud ELi suursaadikute kohtumisel mitmed delegatsioonid eesotsas Eesti ja Leeduga, üles idee osas suurt entusiasmi. Läti diplomaat rääkis Briti väljaandele, et selline arutelu on ajakohane, kuna Venemaa poolt head tahet näha pole.
Pärast Nõukogude Liidu 1979. aasta invasiooni Afganistani boikoteeris USA 1980. aastal Moskva olümpiamänge, millele viimane vastas omakorda 1984. aasta Los Angelese mängude boikotiga.
Eurasia Groupi riskinõustamise Euroopa analüüside juht Mujtaba Rahman märkis, et maineka rahvusvahelise spordiürituse boikoteerimises on silmatorkavalt külma sõja märke. „See salvab venelasi palju rohkem kui miski, mida EL selle ringi finantseerimiseks ette võtaks.“
Uued majandussanktsioonid tulevad täna arutusele Euroopa Komisjonis ja pärast seda saadetakse need liikmesriikidele kinnitamiseks. Kõige olulisemana saaksid sanktsioonid laiendada Vene ettevõtete piiranguid Euroopa finantsturgudele.
Ettepaneku kohaselt oleks kõigile Vene kaitseministeeriumi ja riigi kontrollitud naftakompaniidele keelatud Euroopa turgudelt vahendite hankimine. Diplomaatide sõnul tabaks keeld Venemaa suurimat naftatootjat Rosnefti, millest 20% kuulub BPle ja Gazpromi tütarettevõttele Gazprom Neftile.
Sarnased sanktsioonid on juba kasutusel Venemaa suurimate pankade vastu, ehkki uued ettepanekud takistaksid Vene riigile kuuluvatel laenuandjatel kasutada mis tahes finantsinstrumente, mille tähtaeg on pikem kui 30 päeva. Juulis kehtestatud sanktsioonide järgi oli selleks tähtajaks 90 päeva. Vene pankadele oleks keelatud ka vahendite hankimise Euroopa sündikaatlaenude kaudu.
EL võib laiendada ka musta nimekirja keelatud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja kaupade kohta, mida saab kasutada nii tsiviil- kui sõjaliseks otstarbeks.
Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA boikotte tõenäoliselt heaks ei kiida, teatades vaid veidi pärast Malaisia lennuki MH17 allatulistamist, et „spordiürituste boikoteerimine ei ole kõige tõhusam viis probleemide lahendamiseks.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum