Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raha lähendab riigikogutooli

Ken Rohelaan 03. september 2014, 10:54

Viimastel riigikogu valimistel neli aastat tagasi kulutas keskmine edukas kandidaat oma isiklikule kampaaniale 7000 eurot, kuid keskmine edutu kandideerija 950 eurot, teatab Sheffieldi Ülikooli politoloogiaosakonna doktor Siim Trumm.

Trummi sõnul on Eestis tugev side kulutuste ja võitmise vahel. Kuni 2500 eurot kulutanud kandidaatide valituks osutusime võimalused kasvasid 6,8%-lt 14,8%ni. Kui 10 000 euro kulutamine tähendas kampaaniale 70,1% suurust võimalust valituks saamisel, siis 15 000 euro kulutamine tõstis riigikogusse pääsemise võimaluse 93,8%ni. „Kuigi raha ei garanteeri riigikogukohta, võib see märkimisväärselt suurendada võiduvõimalust,“ märkis Trumm.

Uuringu põhjal peavad n-ö uued tulijad kulutama kampaania õnnestumise jaoks märksa rohkem kui senised riigikoguliikmed. Näiteks 40% valituks osutumise tõenäosuse saamiseks ei pea ametis olevad liikmed kulutama sentigi, uued kandidaadid peavad rahakotti kergendama 6750 euro võrra. Samas suuremate summade puhul väheneb valituks saamise tõenäosuse erinevus märgatavalt: 15 000 eurose kulutuse juures on n-ö uute ja vanade kandideerijate valituks saamise tõenäosuse erinevus vaid 6,4%. „Ametisolek kindlasti suurendab valituks saamist, kuid raha võib kindlasti vähendada uue tulija ebasoodsat olukorda,“ ütles Trumm.

Kulutuste kõrval on määravad kandidaadi isikuomadused: kandidaat, kes rõhutab kampaania ajal oma isiklikke võimeid, naudib rohkem olulisi hüvesid. Seetõttu on edukamad kampaaniad, mis keskenduvad isikule (edu protsent on 36,2%), mitte erakonnale (9,3%). Kui teha kandidaadipõhine kampaania, siis piisab 3400 eurost 50% valituks osutumise tõenäosuse saamiseks, 9100 eurot tõstab võimaluse üle 90%.

Sarnane korrelatsioon esineb poliitilise kogemusega kohalikul tasandil. Suurema kogemusega kandidaatide võiduvõimalused on 23,8%, väikese kogemusega valimistel osalejatel vaid 9,5%.

Trummi sõnul on valimiskampaaniad praegu mitmenäolised ja kiirelt arenevad. Enam ei saa erakonnad loota nn eluaegsetele valijatele. Tema teatel on Eesti jõudnud nn ostlemise ajastusse. Hääletamine on äärmiselt konkreetne, teema-põhine ja muutub aina rohkem isikustatuks. „Me näeme viimase hetke ja kindlate eelistusteta valijate kasvavat numbrit. Kasvavate numbrite tõttu loobib kandidaat üllatavalt aina rohkem raha oma kampaaniasse, et virgutada nn viimase minuti toetust ja kasutada ära valijate ebakindlust,“ ütles ta.

Siim Trumm on Sheffieldi Ülikooli politoloogiaosakonna õppejõud, kes sai politoloogia doktorikraadi mullu veebruaris Exeteri Ülikoolist. Trummi uurimisvaldkondade hulka kuuluvad parlamendipoliitika, võrdlev poliitiline käitumine, kampaaniad ja valimised, erakonnapoliitika ja Euroopa poliitika.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2014, 11:29
Otsi:

Ava täpsem otsing