Gasell. Mees porgandikujuliste puude metsast

05. september 2014, 00:00

Teda võiks nimetada Hiiumaa äriliidriks, ta raiub enamiku kodusaare raiemahust, saeb ja laevatab palke, toodab halupuid ning tegeleb toitlustamisega. Ja mis peamine – ta on osanud panna kohalikke firmasid ühist asja vedama.

See mees on Andrus Ilumets. Üks tema firmadest, OÜ Lehtma Saeveski, oli tänavuses Gaselli TOPis 843. kohal. Ettevõte tegi kolm aastat tagasi kannapöörde, kui hakkas lehtpuu asemel okaspuud saagima. Saeveski põhipartner on Kärdlas asuv hööveldaja OÜ Vesset, mis impordib höövlitoodangu Lõuna-Koreasse.

“Minu kõige suurem eesmärk siin Hiiumaal on leida koostööpartnereid,” rõhutab Ilumets. “Hiiumaalt reeglina minnakse ära ja väga harva tullakse siia elama. Äraminemised tähendavad tihti­lugu paraku seda, et loobutakse oma osalustest ja tegemistest saarel.” Ilumetsal on tuua mitu kogemust, kui ta on ostnud kompanjoni osaluse üles ja jätkanud üksinda. Näiteks halupuid tootva firmaga ja Kärdlas mere ääres asuva restoraniga Rannapaargu.

Julgeb võtta vastutust. Ilumetsa sõnul hakkavad paljud valikud sellest pihta, et inimene ei taha või ei julge võtta vastutust. “Mina olen sellist tüüpi inimene, et kes siis veel, kui mitte mina,” tutvustab ta oma kreedot. “Kui midagi untsu läheb, siis tuleb seda tunnistada, aga oma lastele saan ma öelda, et ma vähemalt proovisin.”

Ilumetsa firmasid koondav kontor asub Rannapaargu hoone ülakorrusel, kust avaneb hunnitu vaade merelahele. Enne starti Lehtma Saeveski suunas tekib väike viivitus. Ilumets võtab mobiilikõnesid vastu ja kribib maasturi istme peal olevale paberilipikule numbreid. Just äsja lõpetati Lehtma sadamas paberipuude lastimine laevale, mis suundub laadungiga Taani. “Pean ise kõike tegema,” vabandab Ilumets viivituse pärast ja arvutab laeva trümmi ning tekile paigutatud palgikogused kiiresti kokku.

Saeveskis ringkäiku tehes juhib Ilumets tähelepanu sellele, et neil praktiliselt puudub laoseis, nad saevad vaid igale kliendile konkreetses pikkuses, mõõdus ja kvaliteedis saematerjali. “Oleme võimelised ülikiiresti kliendi soovi täitma ehk kui keegi soovib mingit imelikku pikkust, siis viie minuti jooksul hakkavad masinad, mis meil metsas töötavad, just seda pikkust metsas lõikama,” räägib Ilumets. “Mandril on sellist käsuliini väga raske juurutada, metsafirmad mandril ei ole nii integreeritud, nad on pigem omavahel konkurendid. Kõik tahavad võimalikult mugavalt toota sellist tooret, mida võtavad võimalikult paljud saeveskid.”

Metsas kasvavad “porgandid”. Ilumetsa kinnitusel sobib neile erinevas mõõdus ja just lühemat mõõtu toorme tootmine Hiiumaa metsade eripära tõttu. “Hiiumaa puu ei ole selline pikk palgipuu, millest saab palju palki ja veidi paberipuud,” seletab Ilumets. “Hiiumaa puud on sellised porgandikujulised – lühikesed jässakad, mis altpoolt lähevad järsku jämedaks. Mida pikemat palki tahetakse, seda rohkem on Hiiumaa porgandikujulise palgi sees vigu ja seda rohkem läheks puitu raisku.”

Kui praegu saeb Lehtma Saeveski peenikest okaspuupalki, siis järgmises etapis on ettevõttel plaanis ehitada tootmisliin, millel hakatakse saagima jämedat palki ja ülejärgmises etapis alustada taas lehtpuu saagimist. “Kui me need arengu­eta­pid ära teeme, saab meie saeveskist n-ö kõigesööja,” märgib ta. “Meie kaugem tulevik peaks aga olema liikumine energeetika, näiteks puidukeemia poole.”

Puit autokütuseks. Ilumets räägib innukalt ideest, mis kõrvalseisja jaoks tundub ulmeline, kuid rääkija enda jaoks mitte. “Tehnoloogiad puidutööstuses on olulise kiirusega muutumas, täiesti uus tehnoloogia on puidu kasutamine kütuse toorainena,” tutvustab Ilumets. “Hiiumaal tegutsesid omal ajal tökatiajajad ehk tõrvakõplased, kes põhimõtteliselt olid puidukeemikud. Ainuke asi, et kui nemad oskasid tollal fraktsioneerida vaid kolme saadust, siis tegelikult on puidust võimalik saada kümneid kordi rohkem fraktsioone, ka ­autokütuseid.”

Ilumetsa hinnangul sobiks puidukeemia Hiiumaale kui pindalalt suurima metsasusega maakonnale Eestis hästi. “Siia ei tasu teha tööjõumahukat investeeringut, sest elanike arv saarel ei kasva,” kalkuleerib ta. “Investeering peab olema moodsasse, innovaatilisse, maailma mastaabis konkurentsivõimelisse tootesse või tehnoloogiasse.”

Naasis juurte juurde. Ilumets ei ole tegelikult Hiiumaal sündinud, kuid on oma sõnul naasnud oma juurte juurde – tema esivanemad on Hiiumaalt pärit. “Arvan, et hiidlased on mind omaks võtnud, ma usun, et ma pole neile oma tegemistega negatiivset emotsiooni pakkunud,” lausub ta. “Hiiumaale on väga raske püsima jääda, kui keegi hakkab sinu peale vimma pidama. “Siin saarel ei saa sa olla persona incognito (tundmatu isik  toim). Siin sa oled inimene, kelle kodu on siin reaalselt olemas, kelle käigud on kõigile teada ja kui sa kellegagi sõna vahetad, siis räägitakse sellele sõnavahetusele kohe pikk jutt juurde.”

 

Mis on mis

  • OÜ Lehtma Saeveski

Asutatud 2001 Hiiumaal
Omanikud: Andrus Ilumets, Anneli Ilumets, OÜ HMPK (80% Andrus Ilumets). Andrus Ilumets lõpetas 1993. aastal EPA metsanduse eriala ning töötas 1993–1994 Eesti Erastamisagentuuris ettevõtete müügi projektijuhina ja 1994–1995 Eesti Metsaliidu esimese tegevjuhina. Aastail 1996–2002 oli Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige.
Toodab okaspuu saematerjali, aastane saetoodang umbes 6000 m3. Enamik müüakse Hiiumaal.
Töötajaid 5.
843. kohal tänavuses Gaselli TOPis.
Tulemused: aastatel 2010–2012 kasvas käive 2,1 korda, 0,87 mln euroni ja ärikasum 1,74 korda, 0,11 mln euroni. Mullu oli käive 0,82 mln ­eurot ja kasum 1352 eurot.

 

Üks küsimus

  • Milline vanasõna iseloomustab Teie tegevust?

Andrus Ilumets, OÜ Lehtma Saeveski juhatuse esimees
Kui kämblad sügelevad, tuleb ikka laastu laotada. Üritan uusi asju ette võtta, sest see hoiab vaimu värskena. Kui oleksin tegev vaid metsanduses ehk oma erialal, siis esiteks oleks mul väga raske stressi maandada, sest metsandus on väga stressirohke. Ja teiseks – ülekantud tähenduses väljendudes – oleksin liiga saepurune ja puupäine. Muude valdkondadega olen sattunud tegelema paljuski seetõttu, et kui ma näen, et kuskil midagi logiseb, siis mina kohe tahan kaasa lüüa ja proovida asja paremaks teha.

 

Taust

  • Kiire kasvu põhjused

1. Suund okaspuu saagimisele. Muudeti oma eesmärki ning loobuti lehtpuu saagimisest.

2. Seljad kokku hööveldajaga. Saeveski on oma tootmise orienteerinud täpselt sellise fraktsiooni läbisaagimisele, mida vajab ettevõtte suurim partner OÜ Vesset, s.o lühemale puidule.

3. Uus tootmisliin ja kuivati. Viimastel aastatel on investeeritud kokku ligi 0,5 miljonit eurot. Eesmärk oli soetada peenpalgiliin, mis oleks võimalikult lihtne ja võimalikult energiatõhus. Kuivati soetati selleks, et kahandada puidu riknemisriski ja vähendada transpordikulusid, sest kuivatatud toodang on kergem.

 

Kommentaar

  • Oskab teha õigeid asju õigel ajal

Aira Toss, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
Andrus on üks tõeline päikesepoiss. Õppisime EPAs samal kursusel metsandust ja olen temaga ka üheksa aastat koos töötanud eraettevõtluses.
Ta on ilma raamideta mõtleja, julgeb uusi asju ette võtta. Ja kui on rasked ajad, siis ei ole nii, et Andrus tõmbaks kuskile uttu. Ta on alati raskel ajal olemas, ta on usaldusväärne inimene. Andrusel on ka suur oskus teha õigeid asju õigel ajal. Kui oli Rootsis suur torm, oli Andrus üks esimesi, kes läks Rootsi tormimurdu üles töötama.
Aga kõige enam kiidan Andrust selle poolest, et ta ei ole Hiiumaas kunagi näinud pärapõrgut, vaid ta on alati näinud seda, et Hiiumaa on logistiliselt väga hea koha peal. Temas on hiidlase missioonitunnet palju.

 

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väike­firmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
Äripäeva Gaselli TOP ilmus 20. veebruaril. Lähteandmeteks olid müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010–2012. 2010. aasta käive pidi olema üle 100 € ja 2012. aasta oma alla 13 mln €. TOPi jõudis
tänavu 1115 ettevõtet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2014, 19:00
Otsi:

Ava täpsem otsing