Investeerimiseks pole ükski summa liiga väike

05. september 2014, 00:00

Investeeriks küll, kuid kapitali napib? Äripäev uuris Tallinna börsi edukamatelt investoritelt, kuidas nemad oma varanduse teenisid ja mil viisil soovitavad nad raha hankida alustaval investoril.

Mis summast alates on üldse mõtet oma rahale börsilt tootlust otsida? Investorid jäävad selles küsimuses selgelt lahkarvamusele. Tänavu investorite TOPis 29. kohale tulnud ettevõtja Elmo Somelari ja 30. kohale tulnud vandeadvokaadi Indrek Nauri hinnangul pole investeerimiseks ükski summa liiga väike, aga 44. kohale tõusnud Tartu Ülikooli finantsjuhi Taimo Saani arvates peaks algsumma olema vähemalt 10 000 eurot.

Ligi poole miljoni euroga TOPi pääsenud Somelar leiab, et rikkaks saamine on mõtteviisi küsimus, ehkki ilma kapitalita ei ole võimalik tehinguid teha. “Küsimus tundub olevat pigem soovis saada rikkaks või parandada elujärge – see on mõtteviisi küsimus, kas on olemas piisav soov ja tahe,” toonitas ta. “Selles kontekstis on raha või kapital sinu parim sõber, mida kergekäeliselt ära ei anta.”

Hea investor on kannatlik. Kui suudetakse vältida suuri vigu, on Somelari kinnitusel parim ja kiireim viis jõuda finantsvabaduseni alustada ettevõtlusega. Tema sõnul tuleks uskuda oma ideesse, kaasata vahendid ja teha idee teoks.

“Jaeinvestorile ei ole ükski summa liiga väike, seega tuleb leida enda jaoks sobivaim tehing,” rõhutas ta, lisades, et kõik tehingud, mis on suurema tootlikkusega kui pankade pakutav intress, ­aitavad eesmärgile lähemale. “Hea idee leiab investori, hea investor on piisavalt kapitaliseeritud ja kannatlik.”

Somelar ütles, et elustiili ja mõtlemist tuleb muuta kohe. Riske tuleks aga hinnata objektiivselt ja tegutseda võimete piires. Just neist põhi­mõtetest on enda sõnul juhindunud ka pärast ülikooli oma ettevõtte loonud Somelar. Ta pidas oluliseks pühendumist, eesmärkide seadmist, vahendite kaasamist ja kasumi konservatiivset investeerimist ettevõtete arengusse.

Tuleb alustada nullist. Tänavu 375 000eurose investeeringu Tallinna Vee aktsiatesse teinud ja uustulnukana Investorite TOPi murdnud Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan ütles, et tema suurim sümpaatia kuulub neile, kes esmalt ei püüdle mitte finantsturgudele, vaid tahavad ise ettevõtjaks saada. Kellel ettevõtja soont ei ole, aga on soov tegutseda finantsturgudel, tuleb tema hinnangul leppida sellega, et raha, mida investeerida, on siiski vaja.

“Reegel on see, et pigem tuleb alustada nullist,” toonitas Saan, kelle sõnul polnud tal endalgi alguses suurt algkapitali võtta. “Teekond hakkas nullist. Algul positiivne rahavoog tööturul. Mõni leping ja tööots igapäevatöö kõrvalt. Siis investeering puidutööstusette­võttesse. Siis väiksemad paigutused kinnisvarasse ja börsile,” loetles investor. “Kokkuvõttes – ei midagi erilist.”

Saan ütles, et raha on maailmas piisavalt, kuid seda ei anta ilusate silmade eest – ammugi veel finantsturgudel käe proovimiseks. Seega tuleb algkapital ikka koguda töö ja vaevaga. “Suur pärandus ja rikkad vanemad on selged erandid,” toonitas ta.

Kõik ei peagi börsihaid olema. Aastaid investorite TOPi esiviiekümnesse tulnud Kaamos Kinnisvara finantsjuhi Mait Mengeli arvates aga ei peagi kõik investorid olema. “Kui Eesti eraisikute hoiuste maht igal kuul suureneb ning Tallinna börsi likviidsus kiratseb, siis see on paratamatus,” leidis ta. “Iga inimene ei pea ise oskama kingi parandada või autot remontida. Samuti ei pea igaühel meist olema põhjalikke teadmisi finantsturgude kohta.”

Ta möönis, et olemas on küll nõustajad, fondi­juhid ja portfellihaldurid, aga erinevalt auto­remondilukksepast või kingsepast ei pruugi väike­investor saada soovitud tulemust – eriti kui tegemist on aktsiaportfelliga. “Parandatud kingapaari või korras auto asemel võib aktsiainvestoril halvimal juhul olla juba paari nädala pärast paarkümmend protsenti miinust,” nentis ta.

Seega pole eestlaste tagasihoidlik investeerimishuvi tema hinnangul kinni mitte niivõrd raha­puuduses, vaid pigem on põhjused psühholoogilised. Mengel selgitas, et eeskätt soovitakse säilitada oma raskesti teenitud kapitali, sest ükski haldur või nõustaja ei suuda, saa ega tohigi anda aktsia­investorile garantiisid ja lubadusi.

Kui mõõta emotsioone, on 10 000 eurot miinust Mengeli sõnul võrreldamatult suurem emotsioon kui sama suur kasum. “Kui panna see tava­ellu, siis 20 euro kadumisega kaasneb hoopis suurem emotsioon kui 20 euro leidmisega,” selgitas ta. “Seda, et ma kaotasin 20 eurot, mäletan täna-homme ja ka ülehomme. See, et ma ­20 eurot leidsin, pakkus rõõmu vaid hetkeks,” ütles ta.

 

Soovitus

Alla 10 000 euro pole mõtet investeerida

Taimo Saan, Tartu Ülikooli finantsjuht

1. Tuleb teha tööd ja suuta tekitada endale positiivne raha­voog. Mina ei püüaks finantsturgudele siseneda enne, kui on olemas ligi
10 000 eurot – seni tuleks leppida pangahoiustega.

2. Ole valmis kaotusteks. Kui sa pole valmis oma raha kaotama, siis jäägi hoiuste juurde.

3. Minu silmis on mõttetu jutt, et paigutage regulaarselt pisikesi summasid – teenustasud teevad tulu teenimise ülimalt raskeks. Seega tuleks ikka koguda mingi mõistlik summa ja siis see kuhugi paigutada.

4. Investeeri ainult sellistesse instrumentidesse, millesse sa siiralt usud. Ära muretse, kui sul jäi raha paigutamata instrumenti, mis osutus edukaks, kuid sul puudus kindlus sellesse investeerida.

5. Kasuta laenuraha ainult sellises mahus, et investeeringu koguväärtus jääks ka väga halva stsenaariumi korral positiivseks. Või ära kasuta laenuraha üldse.

  • 10 eurot on täiesti piisav

Indrek Naur, Naur & Pärn Advokaadibüroo vandeadvokaat. Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ osanik ja osaühingu Hausman & Toran omanik.

1. Investeerimine algab säästmisest. Piisava säästu korral oleks mõistlik see investeerida, vastasel korral sööb säästu vaenlane inflatsioon selle ära. Piisavaks säästuks pean isegi 10 eurot kuus. Näiteks saab selle eest 2 Tallinna Kaubamaja aktsiat. Aastas teeb see 24 aktsiat, 10 aastaga 240 aktsiat, peale selle dividend ja väärtuse tõus ning võib-olla split.

2. Kui noor, alles ülikooli lõpetanud 25aastane panustab kohustuslikku pensionisambasse, siis ta teab, et investeeringu pikkus on 40 aastat. Vabu sääste ­investeerides võiks endale sama ajaintervalli võtta.

3. Mina hakkasin väärtpaberituru vastu huvi tundma masu ajal, kui OMX oli 300 punkti peal. Esimesed investeeringud tegin sel ajal, kui investeerisin muudest allikatest, eelkõige üürirahavoost tulnud raha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    04. September 2014, 19:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing