Puhkepäev. Kas inimene või sisalik on jumala sarnane loom?

05. september 2014, 00:00

Tarbekunsti galeriis Hop avatud Rainer Kaasik-Aaslavi näitus uurib inimese psüühika toimimist “suurema kui elu” kogemuste põhjal ehk teisisõnu Jeruusalemma sündroomi.

Kujutlege, et olete grupireisil Jeruusalemma kui ühtäkki hakkavad mõned inimesed seltskonnast kummaliselt käituma. Nad kuulevad jumalikku häält, läbivad puhastusrituaale ja hullematel juhtudel peavad end Jee­sus Kristuseks.

See on Jeruusalemma sündroom. Psühoos, mis võib tabada igaüht Püha Linna külastusel. Samas väidetakse, et haigestuvad ikkagi eelkõige need, kellel on varasemaid psühholoogilisi probleeme. Igatahes on tegemist väga kummastava, ent samas reaalse seisundiga.

Manipulatsioon ja meelepetted. Viimasel ajal üks eesti huvitavamaid noori ehtekunstnikke on välja tulnud muljetavaldavalt väljakutsuva teemaga. Kümnes väljapandud töös suudab ta käsitleda inimese suurusehullustust ja muid psühootilisi seisundeid.

Maskuliinse materjalina armastab Kaasik-Aaslav kasutada terast ning selle kõrval värvilisi poolvääriskive, nagu nefriit, jaad, oonüks. Hõbedat, kulda ja tiikpuud kombineerib ta osavalt eelnevatega. Samuti suudab noor ehtekunstnik hajutada rasvaselt tõmmatud piirid kunsti ja ehtekunsti vahel.

Kaasik-Aaslav tungib pettekujutluste süngesse maailma. Kaelaehted “Inimene on jumala sarnane loom” ja “Jumala sarnane loom (sisalik)” räägivad meelepetetest ja tahtlikust manipulatsioonist, kus terasrõnga ümber keerdunud sisalik hoiab käte vahel inimnäolist maski.

Mütoloogilised taustalood ehetes. Inimese eneseõigustusel ja enda suuremaks tegemisel kui muud olendid loomariigis pole piire. Seda illusiooni üritab purustada seinaplaadina vormistatud “Ma ei usu, et tööriista leiutamine tegi ahvist inimese”. Inimlikkus tundub peituvat ikkagi milleski muus. Olgu need siis kas või luulud ja psühholoogilised kõrvalekalded.

Freudiliku fanaatilisusega võtab Kaasik-Aaslav luubi alla ka mehe seksuaalsuse. Kui naise ürgne võim peitub tema üsas, siis mehe puhul tema falloses, mida kujutatakse kunstis ­aegade algusest peale, eriti Vana-Kreeka kultuuris. Töödes “Dionysose ajastus” ja “Inimene on jumala sarnane loom” on fallos esitatud ebaproportsionaalselt suurena, justkui meheliku identiteedi viimase õlekõrrena.

Inspiratsiooni on saadud ka eesti mütoloogiast. Ripatsi ja rinnanõela komplekt “Must toonekurg ja russalka” kujutab rahvasuus surma ettekuulutajat tõtt vaatamas uppumisagoonias merehädalisega.

Rainer Kaasik-Aaslavi ehted jutustavad lugusid. Mitte lihtsaid ega romantilisi, vaid terakese huumoriga vürtsitatud mütoloogiaid, mis puudutavad inimeseks olemise keerulisi tasandeid.

 

Ehtekunst

  • Rainer Kaasik-Aaslavi “Jeruusalemma sündroom...”

Hop Galerii, Hobusepea 2, Tallinn
Näitus on avatud kuni 16.09

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2014, 17:18
Otsi:

Ava täpsem otsing