Uudised
4. september 2014 kell 12:21

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: Eesti ettevõtja pelgab võlgnikuga suhteid rikkuda

Kui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 47 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 35 päeva. Samas on meil kasvanud maksetega viivitamine.

Eesti avalikus sektoris kulub arvete tasumiseks keskmiselt 25 päeva, samal ajal kui Euroopas kulub aega üle kahe korra rohkem ehk 58 päeva, selgus Intrum Justitia iga-aastasest Euroopa maksetavade uuringust.

Kuigi ettevõtluses on pidev probleem maksetega viivitamine ning sellest tulenev krediidikahjum, siis ometi ei teata ega kasutata piisavalt seadusest tulenevaid võimalusi oma olukorra parandamiseks. Tervelt 81% vastanutest tõdes, et maksetega viivitamine on nende klientide puhul tahtlik tegevus.

Seaduslike võimaluste mittekasutamise põhjustena toodi välja:13% eeldas, et klient ei maksaks neid lisakulutusi nii või teisiti ;35% vastanutest ei olnud sellest õigusest teadlikud;52% vastanutest arvas, et see kahjustaks tõsiselt nende suhteid oma kliendiga.

Kasvav krediidikahjum. Hoolimata sellest, et Euroopas tasutakse arveid kiiremini võrreldes eelmise aastaga, on lootusetute võlgnevuste osakaal kasvanud aastaga 3,1% kogukäibest (3,0% eelmisel aastal) ehk 360 miljardi euroni Euroopas tervikuna.

Eestis on lootusetuna mahakantavate arvete osakaal langenud 3,0%-lt 2,9%ni ehk 0,3 miljardi euroni (300 miljoni euroni). Lätil on lootusetuid võlgu juba 5,3% aastasest kogukäibest. Krediidikahjum Serbias, Horvaatias ja Kreekas on lausa 10% kogukäibest.

Eesti osas on murettekitav fakt, et võrreldes paljude Euroopa riikidega on siin tarbijate ja ettevõtete maksetega viivitamine kasvanud võrreldes eelmise aastaga. Lisaks on üle 90 päeva võlas arvete osakaal Eestis neli korda suurem kui meie põhjanaabril Soomel, vastavalt 16% ja 4% kõikidest väljastatud arvetest.

Euroopa krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia tänavuses uuringus osalenud 10 000 ettevõtjast 55% tunnistas, et hilinenud maksed ja kasvav krediidikahjum mõjutavad nende tegevust negatiivselt - 36% vastajatest tõdes, et nende ettevõtte püsimajäämine on seetõttu ohus. Iga teise vastaja arvates takistavad hilinenud maksed ettevõtte kasvu. Tegu on Euroopa Maksetavade Uuringu ajaloo (10 aasta) kõige kõrgemate näitajatega.

Majanduse taastumine. Euroopa Maksetavade Uuringu järgi leiab 64% Eesti ja 72% Euroopa ettevõtjatest, et majanduse taastumine ei ole 2014. aasta alguses positiivset mõju avaldanud. Ainult 1% Islandi ja 2% Rootsi ettevõtete juhtidest on märganud majanduse taastumise positiivset mõju. Samal ajal on positiivset mõju märganud 30% Eesti ja Hispaania vastajatest, 36% Hollandi, 37% Taani ja suisa 44% Leedu ettevõtjatest.

Eestis on vastajad kogenud küll positiivseid arenguid, kuid käibelangus, likviidsus, tõusev maksetega hilinemine klientidelt (60%) ja laenupiirangud pankadest (38%) on endiselt kõrged. 52% vastanutest on vähendanud investeeringuid arendusse, mis avaldab negatiivset mõju tulevikus. 57% Eesti ettevõtetel puudub stabiilne orgaaniline kasv.

Maksekäitumise mõju tööturule. Sel aastal uuris Intrum Justitia esimest korda ka hilinenud maksete seost kohalikule tööturule. Euroopa majandusmootor Saksamaa kannatab nõrga likviidsuse käes. 35% Saksamaa ettevõtetest on koondanud töötajaid hilinenud maksete tõttu. Pilt mujal Euroopas on üsna sarnane: Inglismaal 30 %, Hispaanias 28% ja Prantsusmaal 25% vastajatest on koondanud töötajaid . Eestis seevastu on ainult 11% ettevõtjatest pidanud töötajaid koondama.

24% Eesti ettevõtetest ei palka uusi töötajaid just hilinenud maksete tõttu. Euroopa keskmine töötajate koondamise protsent samal põhjusel on isegi kõrgem. 40% Euroopa ettevõtetest ei palka uusi töötajaid ning 26% ettevõtetest peab töötajaid koondama hilinenud maksete tõttu.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.