Vabade töökohtade arvu kasv aeglustus

Vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ehk vabade ametikohtade määr on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, tänavu II kvartalis oli see 1,4%. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutus ja toitlustus tegevusalal ning haldus- ja abitegevustes (mõlemas 2,9%) ning kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,1%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli ehituses ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal. Ehituses oli vabu ametikohti 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 73% rohkem ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 58% enam. See võib olla mõjutatud kvalifitseeritud tööjõu puudusest, tööde hooajalisusest, ametiala palgatasemest.

Vabade ja hõivatud ametikohtade territoriaalses paiknemises pole muutust toimunud, jätkuvalt on kõige rohkem ametikohti Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas (vastavalt 1,7% ja 1,6%) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,1%).

II kvartali 7600 vabast ametikohast oli 6000 erasektoris ja ülejäänud avalikus sektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,1% ja erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

 

Tööjõu liikumist iseloomustab tööjõu käive — tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli 2014. aasta I kvartalis 60 000 töötajat, mis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga kasvas 5,5%.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa).