Ekspert soovitab tööandja pensioni

08. september 2014, 00:00

Nordea grupi elukindlustus- ja pensionitoodete eest vastutava Snorre Storseti sõnul erineb Eesti pensionisüsteem Põhjamaade omast eelkõige selle poolest, et siin ei kasutatata tööandja pensioni, mis annab Skandinaavias peamise osa.

“Eestis on teise pensionisamba puhul positiivne see, et iga indiviid panustab sinna isiklikult,” peab Nordea Life ja Pensionsi juht Storset meid pensioni teemal teadlikumaks, kui on paljud teised.

Mis on peamised erinevused Skandinaavia ja Eesti pensionisüsteemi vahel? Põhivajadused on Skandinaavias ja Eestis samad, kuid regulatsioonid ja maksud on igas riigis erinevad. Põhjamaades on suur osakaal tööandjapensionil, kus tööandja maksab töötajatele pensioni. Eestis on esimene, teine ja kolmas pensionisammas, kuid teine pensionisammas pole nii palju tööandja poolt makstud, kui seda on tööandjapension. See on põhiline erinevus Põhjamaade ja Eesti vahel.

Milliseid vigu peaks Eesti pensionisüsteem vältima? Loomulikult on olemas trendid, nagu rahvastiku vananemine, sündide vähenemine ja migratsioon. Need survestavad valitsuste eelarvet, kui arvestada sinna juurde ka väike majanduskasv. Põhiline, mida tuleks vältida, oleks lühiajaline mõtlemine – et säästa raha lühiajaliselt ja lükata probleemid tulevikku. Väga oluline on ka haridus riigiasjades, sest inimesed peavad aru saama, kuidas pensionisüsteemid toimivad. Eestis on teise pensionisamba puhul positiivne see, et iga indiviid panustab sinna isiklikult. Tänu sellele on inimesed teadlikumad, et neil igakuiselt raha koguneb. Mõnes riigis ei teatagi seda. Eestis on head ka kolmanda samba maksusoodustused, kuid inimesed peaksid sellest eelisest rohkem teadlikumaks saada.

Kas inimesed peaksid rohkem oma finants­asjades ohje haarama? Kui vaadata näiteks Põhjamaid, siis elamisväärne pension tähendab 2/3 sinu viimasest sissetulekust. Esimesest ja teisest pensionisambast ei pruugi enamik inimesi nii palju saada. Võimalik, et pension võib siis ulatuda 40–50%ni viimasest palgast, aga mitte vähemalt 65%ni. Selleks, et seda vahemikku täita, tuleks kas rohkem säästa või siis võtta suuremaid riske, kuid see võib endaga kaasa tuua ka väga halva olukorra. Viimane pole muidugi see, mida me soovitaks, vaid üks võimalusi lihtsalt. Kolmas võimalus on valmistuda elustandardi languseks pensionile jäädes. Neljas võimalus on töötada kauem.

Kas Lääneriikide pensionisüsteemid on jätkusuutlikud? Paljudes riikides pole jätkusuutlikke pensionisüsteeme. Kõige jätkusuutlikumad pensionisüsteemid on Põhjamaades, kuna see süsteem kohandub vastavalt sellele, kui kaua inimesed elavad. Sellised kohandumised on Rootsis, Norras, mõnes ulatuses ka Taanis. Kuid paljud riigid näiteks Lääne-Euroopas on väga suurtes raskustes.

Mis lahendus oleks vananeva rahvastikuga riikidele? Kergeid lahendusi pole, kuid üks oleks Põhjamaade näitel kohandada väljamakstavat pensionisummat. Seega, kui inimesed elavad kauem, siis vähendatakse igakuist väljamakstavat summat. Teine lahendus oleks kaasata rohkem naisi töö­turule. Skandinaavia on selles edukas olnud, kuna naiste arv tööturul on peaaegu sama kõrge kui meeste arv. Paljudes teistes Lääne-Euroopa riikides on naiste osalusmäär tööturul oluliselt väiksem ja see on suur probleem.

Kuid asja tuleb vaadata ka teise nurga alt. Vanemad inimesed võivad tähendada hoopis suurt majanduslikku võimalust, kuna nad elavad kauem, tarbivad rohkem ja aitavad seeläbi ka majandust.

Kas pensioniiga tuleks ära kaotada? Sõltub sellest, mis tööd on inimesed teinud. Kui istuda kontoris, kus pole erilist füüsilist tööd, siis võiks jätkata ka pärast pensioniea saabumist töötamist. Kui on tehtud aga palju füüsilist tööd, siis ei pruugi inimesed enam jäksata. Selliste töödega ei pruugi isegi pensionieani jõuda. Pensioniiga pole enam fikseeritud, vaid on olemas moodus kalkuleerimiseks, kui palju iga inimene peaks pensioni saama. Rootsis on näiteks selline lahendus, et kui inimeste keskmine iga kasvab, siis pensioniiga kohandub selle järgi. Kui pole fikseeritud pensioniiga, siis pole ka sellist ühiskondlikku normi pensioniea ümber.

Kas on hea lahendus, kui inimesed saavad oma pensioniraha välja võtta? See pole eriti arukas tegu, kuna siis võivad ära kaduda maksusoodustused. Inimesed võivad hakata käituma ka turgude olukorra järgi ja tormata raha välja võtma siis, kui turud on põhjas. See oleks aga halvim aeg.

Taanis muudeti eelmisel aastal maksuseadust, millega inimesed said maksusoodustust, kui võtsid oma pensioniraha välja. Paljud kasutasid seda, võtsid oma raha välja, kuid tarbisid pensioni jaoks mõeldud säästud lihtsalt ära.

Kas kinnisvara võiks pensioniks olla hea investeering? Kinnisvara on olnud hea investeering erinevatel aegadel. See pole küll riskivaba, sest aegade jooksul on kinnisvarahindades toimunud korrektsioone. Põhjamaades on levinud harjumus omada oma maja või korterit. Samas võiks lisaks kinnisvarale olla ka teisi varaklasse, millesse investeerida.

Kas parim pensionisüsteem on Norral, kelle pensionifondi suurus on 800 miljardit dollarit? Kõik Põhjamaade pensionifondid on edetabelites kõrgetel kohtadel. Kõigil neil on oma ­eelised, mis muudavad need heaks, seetõttu ei sooviks ma ühte riiki välja tuua.

Mida muudaksite Eesti pensionisüsteemis? Põhiasi oleks proovida tööandja pensioni sisse viia. Eestis pole maksusoodustusi neile ettevõtetele, kes tööandja pensioni kasutusele võtaksid. Maksusoodustus muudaks ettevõtetele tööandja pensioni maksmise atraktiivseks. Väljastpoolt vaadates tundub Eesti selles erand olevat.

Mis paneks noori inimesi oma pensionipõlve vastu rohkem huvi tundma? See on nii tavaline, et noored inimesed pensionile ei mõtle. Enamik noori loobuks pensionisüsteemist ­iPadi nimel. Kuid noored on hakanud teadlikumaks muutuma ja eks meedia ole ka selleks oma panuse andnud.

 

Kes on kes

  • Snorre Storset

Nordea grupi elukindlustus- ja pensionitoodetega tegeleva ettevõtte Nordea Life ja Pensions juht.
Pikaajaline kogemus investeerimise ja pensionikindlustuse vallas.
2008–2011 Handelsbanken Life & Pensionsi tegevjuht ning ettevõtte erinevate üksuste nõukogu liige ja esimees.
2011 liitus Nordeaga, asudes tööle varahaldusettevõttes Nordea Investment Management AB.
2012 septembrist vastutab ta Nordea grupi elukindlustus- ja pensionitoodetega seotud tegevuse eest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. September 2014, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing