Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas ettevõtja saab Vene kriisi enda kasuks pöörata

08. september 2014, 00:00

Kõik Venemaal toimuv tundub siitmailt vaadates ehmatav, hirmutav ja ebakindlust sisendav. Asi pole ainult vastastikustes poliitilistel põhjustel rakendatud sanktsioonides, vaid selles, kas ja mil määral peaksime üldse arvestama Venemaa kui tõsise majanduspartneriga. Ja kui arvestame, siis mida peaksime tegema praegu, et kestvat kriisi enda kasuks pöörata.

Pole vahet, mis põhjustel on kriis tekkinud, sest iga kriis saab ükskord läbi. Sageli ei muutu kriiside käigus mitte üksnes mängureeglid, vaid ka mängijad – ühed annavad alla, teised avastavad tekkinud vaakumis elu võimaluse.

Peaksime silmas pidama, kas ja mil määral mõjutab praegune olukord tarbijate ja äripartnerite väljakujunenud arvamusi ning hoiakuid meist ja meie toodetest-teenustest. Küsitlesime hiljuti Venemaa reisikorraldajaid ega märganud, et ülivõrdeline suhtumine Eestisse kui reisi sihtkohta oleks kriisi tõttu kannatanud.

Vene partnerid usaldavad meid. Venemaa oli ja jääb oma lähedusega meie oluliseks majanduspartneriks nii kriisis kui ka pärast selle lõppu. Sealsed tarbijad tunnevad meid, meie kaupa, usaldavad meie kvaliteeti ja seal on meil olemas kõige tugevam turunduslik valuuta: pikaajalised isiklikud sidemed.

Venemaal ärilist tulevikku lootvad ettevõtted peaksid praegu panustama topeltmahus kommunikatsiooni, mis räägib meie lugupidamisest Vene tarbija vastu. Peame mõistma, et seni meisse ja meie toodetesse positiivselt suhtunud Venemaa tarbijad võivad aegamööda hakata meist ­eemale pöörduma vaid seetõttu, et neile tundub, nagu halvustaks me neid nende veendumuste tõttu.

Arla õppetund. Üks parimaid kriisiõppetunde pärineb Taani-Rootsi piimanduskontsernilt Arla, mis langes 2005. ja 2006. aastal islamiriikide üleüldise boikoti ohvriks pärast seda, kui Taani ajaleht avaldas rea pilapilte prohvet Muhamedist.

Kaotades täielikult oma 550 miljoni dollari suuruse tähtsaima välisturu Lähis-Idas, oli ­Arla sunnitud vastupidiselt riigis valitsenud üldisele hoiakule, et islamistide kui mittedemokraatide ees pole vaja vabandada, alustama omaenda vastupidist kampaaniat. See kampaania nägi muu hulgas ette lobi Taani peaministri juures, pressiteateid, suuri reklaampindu mitmete islamimaade ajalehtedes, tihedat tööd Põhjamaade islamikogukonna kaasamiseks ning ka suurejoonelist heategevust islamiriikide laste ja vaeste toetamiseks.

Kampaania sisuks oli Arla lahtisidumine riigi üldisest negatiivsest mainest ning ennekõike ajalehes ilmunud pilapiltidest. Ettevõte selgitas, et tema selliseid pilte ei toeta ning teeb kõik, et panna valitsus ja meedia nende pärast vabandama.

Nii nagu ka meil praegu, oli Arlal võimalus astuda ühte sammu riigi üldise seisukohaga, sedastades, et kui islamimaad kriitikat ei talu ja demokraatiat ei mõista, siis pole see lääne mure ja tuleks leida uusi demokraatlikumaid turge.

Aga Arlas vaadati kaugemale ja mõeldi ratsionaalselt. Tugev töö kriisi keskel päästis Arla halvimast.

Peagi suutis kontsern veenda mitut islamiriiki oma heades kavatsustes ning ühe-kahe aastaga müügimahu taastada. 1,5 miljonit dollarit päevas oli võitlemist väärt. Olgugi, et see samm pani Arla pahameelesurve alla koduturul, kus tema tegevust käsitleti islamile pugemisena. Kokkuvõttes aga oli kommunikatsioonitöö firmale ühtlasi pikaajalise positiivse mõjuga. Kui oled korra suutnud võita haavatud inimese südame, siis oled saanud sõbra pikaks ajaks.

Vene tarbijad on ikka Eesti sõbrad. Vaatamata poliitilistele mängudele ja manöövritele on Venemaa tarbijad endiselt Eesti sõbrad. Nad tahavad siia reisida, siit kaupu osta ning nad eelistavad teatud sektorites just meie kaupu kõigile teistele.

Praegu oleks tark nendesse suhetesse topelt­energiaga panustada, demonstreerides, et nii nagu ka nemad, ei juhi meid mitte poliitilised tuuled, vaid tarkus ja üksteisest lugupidamine. See on kõige targem turundus, millesse Venemaal panustada.

Isegi kui teie ettevõttel pole praegu Venemaal ärihuvisid, tasuks mõelda, kas mitte just kriis poleks parim aeg nendega algust teha.

140 miljonit inimest ja sajad tuhanded ärid on äraootaval seisukohal homse suhtes, paljud firmad tõrjutakse välja, kuid turg teatavasti tühja kohta ei salli.

140 miljonit inimest ja sajad tuhanded ärid on äraootaval seisukohal homse suhtes, paljud firmad tõrjutakse välja, kuid turg teatavasti tühja kohta ei salli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. September 2014, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing