Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandjapensionile tugevam roll

    Äripäevale andis intervjuu Nordea grupi elukindlustus- ja pensionitoodetega tegeleva ettevõtte Nordea Life ja Pensions juht Snorre Storset, kelle sõnul Eesti pensionisüsteemil arenemisruumi, kuid vaatamata noorele eale, on meie pensionisüsteemi suund õige. 

    Mis on peamised erinevused Skandinaavia ja Eesti pensionisüsteemi vahel?
    Põhivajadused on Skandinaavias ja Eestis samad, kuid regulatsioonid ja maksud on igas riigis erinevad. Põhjamaades on suur osakaal tööandjapensionil, kus tööandja maksab töötajatele pensionit. Eestis on esimene, teine ja kolmas pensionisammas, kuid teine pensionisammas pole nii palju tööandja poolt makstud kui seda on tööandjapension. See on põhiline erinevus Põhjamaade ja Eesti vahel.
    Milliseid vigu peaks Eesti pensionisüsteem vältima?
    Loomulikult on olemas trendid nagu rahvastiku vananemine, sündide vähenemine ja migratsioon. Need survestavad valitsuste eelarvet, kui arvestada sinna juurde ka madal majanduskasv. Põhiline, mida tuleks vältida, oleks selline lühiajaline mõtlemine, et säästa raha lühiajaliselt ja siis lükata probleeme tulevikku. Väga oluline on ka riiklik haridus, sest inimesed peavad aru saama, kuidas pensionisüsteemid toimivad. Kui inimesed ei saa aru, miks nad peaksid tulevikuks säästma, ei pruugi nad tulevikus elamisväärset pensioni saada.
    Ma arvan, et kõikidel riikidel on selles valdkonnas tööd teha. Eestis on teise pensionisamba puhul positiivne see, et iga indiviid panustab sinna isiklikult. Tänu sellele on inimesed teadlikumad, et neil igakuiselt raha koguneb. Mõnes riigis ei teagi inimesed, et neile on pensionisüsteem loodud, kuhu igakuiselt raha koguneb. Eestis on head ka kolmanda samba maksusoodustused, kuid inimesed peaksid sellest eelisest rohkem teadlikumaks saada.
    Kas inimesed peaksid rohkem oma finantsasjades ohjad haarama?
    Kui vaadata näiteks Põhjamaid, siis elamisväärne pension tähendab 2/3 sinu viimasest sissetulekust. Esimesest ja teisest pensionisambast ei pruugi enamus inimesi nii palju saada. Võimalik, et pension võib siis ulatuda 40-50%-ni viimasest palgast, aga mitte vähemalt 65%-ni. Selleks, et seda vahemikku täita, tuleks kas rohkem säästa või siis võtta suuremaid riske, kuid see võib endaga kaasa tuua ka väga halva olukorra. Viimane pole muidugi see, mida me soovitaks, vaid üks võimalusi lihtsalt. Kolmas võimalus on valmistuda ka elustandardi languseks pensionile jäädes. Neljas võimalus on töötada kauem.
    Kas Lääneriikide pensionisüsteemid on jätkusuutlikud?
    On keeruline öelda, kas just Lääne pensionisüsteemid on jätkusuutlikud, sest paljudes riikides pole jätkusuutlikke pensionisüsteeme. Kõige jätkusuutlikumad pensionisüsteemid on Põhjamaades, kuna see süsteem kohandub selle järgi, kui kaua inimesed elavad. Sellised kohandumised on Rootsis, Norras, mõnes ulatuses ka Taanis. Kuid paljud riigid näiteks Lääne-Euroopas on väga suurtes raskustes.
    Mis lahendus oleks vananeva rahvastikuga riikidele?
    Kergeid lahendusi pole, kuid üks oleks Põhjamaade näitel kohandada väljamakstavat pensionisummat. Seega, kui inimesed elavad kauem, siis vähendatakse igakuist väljamakstavat summat. Teine lahendus oleks kaasata rohkem naisi tööturule. Skandinaavia on selles osas edukas olnud, kuna naiste arv tööturul on peaaegu sama kõrge kui meeste arv. Paljudes teistes Lääne-Euroopa riikides on naiste osalusmäär tööturul oluliselt väiksem ja see on suur probleem. See on oluline küsimus, kuna nii on riigid võimelised saama rohkem maksutulu, mida siis pensionite maksmiseks ümber suunata. Kuid asja tuleb vaadata ka teise nurga alt. Vanemad inimesed võivad tähendada hoopis suurt majanduslikku võimalust, kuna nad elavad kauem, tarbivad rohkem ja aitavad seeläbi ka majandust. 
    Kas pensioniiga tuleks ära kaotada?
    See sõltub sellest, mis tööd on inimesed teinud. Kui istuda kontoris, kus pole erilist füüsilist tööd, siis võiks jätkata ka pärast pensioniea saabumist töötamist. Kui on tehtud aga palju füüsilist tööd, siis ei pruugi inimesed enam jõuda jätkata. Selliste töödega ei pruugi isegi pensionieani jõuda. Seega peaks see olema üpris individuaalne võimalus, kes tahab jätkata töötamist pärast pensionieani jõudmist. Paljudes riikides on näha ka seda, et inimesed, kes lähenevad pensionieale, alustavad hoopis ettevõtlusega ja seeläbi saavad nad ka töötamist jätkata.
    Pensioniiga pole enam fikseeritud, vaid on olemas moodus kalkuleerimiseks palju iga inimene peaks pensioni saama. Rootsis on näiteks selline lahendus, et kui inimeste keskmine iga kasvab, siis pensioniiga kohandub selle järgi. Kui pole fikseeritud pensioniiga, siis pole ka sellist ühiskondlikku normi pensioniea ümber.
    Kas on hea lahendus, kui inimesed saavad enda pensioniraha välja võtta?
    See pole eriti arukas tegu, kuna siis võivad ära kaduda erinevad maksusoodustused. Inimesed võivad hakata käituma ka turgude olukorra järgi ja tormata oma raha välja võtma siis, kui turud on põhjas. See oleks aga halvim aeg.
    Taanis muudeti eelmisel aastal maksuseadust, millega inimesed said maksusoodustust, kui võtsid oma pensioniraha välja. Paljud kasutasid seda ära, võtsid oma raha välja, kuid tarbisid pensioni jaoks mõeldud säästud lihtsalt ära. Juba praegu on probleem see, et inimesed säästaks pensioniks piisavalt.
    Kas kinnisvara võiks pensioniks olla hea investeering?
    Kinnisvara on olnud hea investeering erinevatel aegadel. See pole küll riskivaba, sest aegade jooksul on kinnisvarahindades toimunud korrektsioone. Põhjamaades on levinud harjumus omada oma maja või korterit. Samas võiks lisaks kinnisvarale olla ka teisi varaklasse, millesse investeerida.
    Kas parim pensionisüsteem on Norral, kelle pensionifondi suurus on 800 miljardit dollarit?
    Kõik Põhjamaade pensionifondid on edetabelites kõrgetel kohtades. Kõigil neil on oma eeliseid, mis muudavad need heaks, seetõttu ei sooviks ma ühte konkreetset riiki ainult välja tuua.
    Mida muudaksite Eesti pensionisüsteemis?
    Põhiasi oleks proovida tööandja pensioni sisseviimist. Skandinaavias moodustab see peamise inimeste pensionitest. Eestis pole maksusoodustusi neile ettevõtetele, kes tööandja pensioni kasutusele võtaksid. Maksusoodustus muudaks ettevõtetele tööandja pensioni maksmise atraktiivseks. Väljastpoolt vaadates tundub Eestis selles osas erand olevat.
    Mis paneks noori inimesi oma pensionipõlve vastu rohkem huvi tundma?
    See on nii tavaline, et noored inimesed pensionile ei mõtle. Enamus noori loobuks pensionisüsteemist iPadi nimel, kuna neil on vähene arusaamine selle tähtsusest. Kuid noored on hakanud rohkem teadlikumaks muutuma ja eks meedia ole ka selles oma panuse andnud. Ma usun, et noorte inimeste harimine on hea, sest siis on lootust ning pensioniteemad poleks nii murettekitavad.
    Inimesed elavad tänapäeval kauem, kuid inimesi huvitab ka elamine hea kvaliteediga. Seetõttu on tähtis olla terve, et elu nautida. Keegi ei taha ju kogeda haigusi ja ka selliseid haigusi, mis tulevad seoses vanaks saamisega. Seepärast on oluline olla liikuva eluviisiga ja süüa õigeid asju.
    TAUST:
    Snorre Storset
    Nordea grupi elukindlustus- ja pensionitoodetega tegeleva ettevõtte Nordea Life ja Pensions juht. Storsetil on pikaajaline kogemus nii investeerimise kui pensionikindlustuse vallas.Aastatel 2008 kuni 2011 oli ta Handelbanken Life & Pensions tegevjuht ning ettevõtte erinevate üksuste nõukogu liige ja esimees. Nordeaga liitus Storset aastal 2011, kui asus tööle varahaldusettevõttes Nordea Investment Management AB.Alates 1. septembrist 2012 vastutab ta Nordea grupi elukindlustus- ja pensionitoodetega seotud tegevuse eest.
    Autor: Rainer Saad, Harry Tuul
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.