Investorid meelitavad Eesti keeleidu Räniorgu

Lingvisti juhid Mait Müntel ja Ott Jalakas kiirustavad kohtumisele otse eelmiselt kokkusaamiselt Silicon Valley investoritega, kes tulid Tallinnasse, et meelitada Lingvisti idakaldalt Bostonist läänekaldale Silicon Valleysse, idufirmade Mekasse.

Kuigi pea kogu Lingvisti pisike tiim töötab Tallinnas, on ettevõtte kodune aadres juba augusti keskpaigast USAs Bostonis.

„Investoritel on lihtsalt komme investeerida enda lähiümbrusse. Nad ei investeeri Eesti õigusruumi, sest neil pole advokaate, kes mõistaksid eestikeelseid seadusi,“ selgitas Müntel.

Kust võtta aega keele õppimiseks? Üle-eelmisel sügisel oli Mait Müntel elanud ja töötanud juba paar aastat füüsikuna Šveitsis. Kuna tema töökeel CERNis oli inglise keel, nappis tal võimalusi keelekeskkonnas elamisest hoolimata prantsuse keel selgeks saada.

Sobivat arvutiprogrammi selle õppimiseks ta samuti ei leidnud. Seepeale otsustas Müntel ise ühe prototüübi meisterdada – usaldada prantsuse keele selgeks tegemine täielikult arvutile.

Müntel sõnul loeb ta praegu kindlasti B2 tasemega: ta võib minna vabalt Prantsusmaal raamatupoodi, küsida omale juturaamatut ning seda lugeda. „Kuigi see pole üleliia lihtne, saan hakkama. Enne oma programmi polnud ma prantsuse keelt kunagi õppinud,“ ütles Müntel.

„Tarkvarad, mida proovisin, polnud ajakohase sõnavaraga. Kulutasin kogu aeg mitu minutit, et õppida sõnu, mida ma kunagi hiljem ei kasutanud, seega unustasin need ära," rääkis Müntel. „Lisaks on enamus õppetarkvarasid tehtud lastele. Need sisaldavad punktide andmist, karukesi-kiisukesi. On aga suur hulk täiskasvanuid, kelle jaoks pole nii oluline mitte mängulisus, vaid aeg, mis kulub keele õppimisele.“

Majandusliku edu taga keelteoskus. Müntelit motiveeris, et prantsuse keele statistilist analüüsi tehes selgus, et eesti keeles puuduvad tõlked ligi kolmandikule prantsuse keeles kasutatavatest sõnadest.

Sõnaraamatute välja andmisel uuendatakse vaid eelmisi trükke, aga keel muutub kiiremini, kui inimesed jõuavad pabersõnaraamatuid teha. Müntel mõtles, et täidab selle augu meie keeleõppes.

„Olin võrdlemisi häiritud, et eestlasena olen ma väikse rahva esindaja, aga meie majanduslik edu sõltub suuresti, kui palju me oskame erinevaid keeli. Näiteks EKI on teinud vaid ühe elektroonilise inglise-eesti sõnaraamatu, seegi on tegelikult leksikon," märkis Müntel.

Münteli sõnul on Eesti üksi aga liiga väike, kommertsiaalselt pole võimalik teha korralikku võõrkeelte programmi. Missiooni täitmiseks tuleb kaasata ka ülejäänud maailm ja minna inglise keele põhiseks. „Juhtuski nii, et maailmas hakati Lingvisti  vastu palju rohkem huvi tundma kui siin,“ ütles Lingvisti juht.

Esimene investor potentsiaalne konkurent. Kui Müntel oli oma isikliku prototüübi saanud valmis ning arendas toodet edasi, sattus ta oma keeleprogrammist rääkima investori ning Skype’i arendaja Jaan Tallinnaga. Selgus, et Tallinn tegi juhuslikult samal ajal omale jaapani keele õppetarkvara.

„Võrdlesime oma tegemisi ja hiljem ütles ta, et jättis meie kohtumise järel enda tarkvara arendamise pooleli, lootes minu omale. Kui ma Šveitsist tagasi tulin, sai temast meie esimene investor,“ meenutas Müntel.

Jalakas meenutab jällegi, et kui Müntel omale meeskonda otsima hakkas, polnud see alguses üldsegi nii lihtne.

„Mina olen väga skeptiline ja kriitiline inimene, aga Maidu jutul oli jumet. Teadsin, et teadlase ja füüsikuna on ta eriti kehv müügimees, hoolimata sellest suutis ta oma idee ikkagi mulle maha müüa. Meil kõigil oli keele õppimiseks mingi takistus, kas polnud piisavalt annet, aega või oli liiga palju muid huvisid. Tundsime end puudutatuna,“ rääkis Jalakas.

Mullu kevadel väljus Lingvist, toonase nimega Language Accelerator, Prototroni konkursilt 10 000 euro suuruse peapreemiaga. Sama aasta augustis oli nende meeskonnas esimene täiskohaga töötaja, sügisel esimene 200 inimese suurune testgrupp ning tänavu kevadel valiti nad juba mainekasse Londoni Techstarsi kiirendiprogrammi.

„Esimese testimise tulemuste pealt kaasasime täiendavalt investoreid ning raha tõstmise käigus jõudsime kevadeks Techstarsi Londonisse. Praeguseks oleme kaasanud nii Eesti kui Soome riskikapitali fondidest ja ingelinvestoritelt 1,2 miljonit eurot, mis kulub kõik toote arendamiseks ja turustamiseks,“ rääkis Jalakas.

Keeleõpetajad ümber pööratud. Lingvist võiks olla päris keeleõpetajatele suur konkurent, kuid nii Müntel kui Jalakas kinnitavad, et õpetajate seas on nad kohanud rohkem entusiaste kui skeptikuid.

„Neile meeldib, et nad saavad omale vastu paremad õpilased, kes on pärast iseseisvalt Lingvisti abil õppimist väljaspool klassiruumi edasi arenenud. Seda näitab näiteks meie juunis alanud koostöö Prantsuse instituudiga, kelle õpilased meie programmi kasutavad ja selle kohta tagasisidet annavad,“ sõnas Müntel.

Jalaka sõnul suurendab Lingvist keeleõpetaja efektiivsust, sest päris õpetaja saab Lingvisti abil paremini teada, mis on kindla õpilase nõrgad kohad.

„Meie tarkvara aitab õpetajal oma tööd ja aega paremini väärtustada. Iga õpilane teeb osa tööd kodus, seal on ta õpetaja radari alt väljas. Et teada saada, mida ta vahepeal õppinud on, tehakse kontrolltöid. Lingvist on sisuliselt pidevalt jätkuv kontrolltöö, sest meil on pidevalt absoluutne pilt õpilase teadmistest ning sellele informatsioonile põhinedes pakub programm välja järgmiste tundide teemasid. Ühe õpilase kohta on üks õpetaja ehk arvutiprogramm,“ selgitas ta.

Õppijate ring laieneb. Algoritm, kuhu saab erinevaid keeli lisada, on Jalaka sõnul universaalne. Praegu tegeleb ettevõte algoritmi ja kasutajakeskonna arendusega ning kasutajate motivatsiooni juhtimisega. „Uute keelte lisamine on praegu tagaplaanil, loodame selle võtta käsile järgmise aasta alguses. Plaanime lisada hispaania, saksa ja ilmselt ka jaapani keele ning tulevikus saab kindlasti õppida uusi keeli ka eesti keele baasil,“ ütles Jalakas.

Ligi 40% Lingvisti praegusest 10 000 kasutajast on Eestis, aga järgmised suured kogukonnad on USAs ja Jaapanis.

„Enamus maailma suurimate keeleõppefirmade asutajad on meiega juba ise ühendust võtnud ja Lingvisti vastu huvi tundnud. Meid aitab praegu ainult võidujooks arenduses. Kui seda liiga aeglaselt teha, siis kopeerib varem või hiljem keegi meid,“ sõnas Jalakas.

OÜ Lingvist

- Lingvist, esialgse nimega Language Accelerator loodi 2013. aasta kevadel;- Kohe alguses võitis firma Prototroni peapreemia 10 000 eurot, tänavu kevadel läbis maineka Londonis Techstarsi kiirendiprogrammi;- Ettevõtte asutajad on Mait Müntel, Ott Jalakas ja Andres Koern. Praegu töötab firmas veel kaheksa inimest Tallinnas ning paar lepingulist osalise tööajaga inimest Londonis;- Programm lubab õpetada võõrkeele selgeks nulltasemest 200 tunniga, tuginedes keele statistilisele analüüsile ning suunates iga õppijat individuaalsetest oskustest lähtuvalt;- Peamine sihtgrupp on keeleõppijad vanuses 18-35, hetkel on tarkvara tasuta, kuid tulevikus muutub tasuliseks;- Sel nädalal avab Lingvist keeleõppehuvilistele tasuta laiendatud versiooni, tarkvarale ligi pääsemiseks saab tellida iga soovija omale kutse aadressil www.lingvist.io.

Keeleõppe kiirus sõltub väga palju inimtüübist Anu Suik, TEA keeltekooli juhataja

200 tunniga keele selgeks saamine ei ole ulmeline, aga see pole ka väga objektiivne. See sõltub liiga palju inimtüübist, et üldist hinnangut anda. Mõnel on tõesti selline mälu, et ta saabki vaid arvuti taga istudes keele selgeks, teine ei saa jällegi reaalselt suhtlemata keelt elu sees täielikult selgeks. Keele omandamise kiirus sõltub väga palju individuaalsetest vastuvõtmiskanalitest. Meie keeltekoolis on e-õpe mõne kursuse programmis sees, et inimesed saaksid ka ise kodus keeleõppega tegeleda, kuid täielikku internetipõhist keeleõpet me propageerinud pole.

Maailm on täis läbimurde üritajaid keeleõppes Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor

Olen kuulnud küll Lingvisti programmist, aga maailm on täis selliseid läbimurde üritajaid, nende küsimus on nüüd selles, et kes seda programmi müüma hakkavad – mis kanalite kaudu ja kellele. Selle probleemi taha takerduvad väga paljud leiutised.

Statistilisel analüüsil põhinev keeleõppe meetod on juba olemas, valitakse näiteks 4000 sagedaseimat sõna eesti keeles, mille juurde lisatakse semantilised väljad, et oleks võimalik hakata loogilisi lauseid moodustama. 200 tunniga ja kiireminigi võib ära õppida küll uues keeles rääkimise, kuid küsimus on selles, mida rääkida. Põhiline oht seisneb selles, et õpitakse ära piiratud teemadega jutt ning inimene oskab keelt vaid näiliselt. Maailmas ringi hulkumiseks on see aga täiesti piisav.