Uudised
9. september 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik jätab kohanemiseks liiga vähe aega

Kaubandus-tööstuskoda soovib riigilt ettevõtjatele maksuseaduste loomisel vähemalt pooleaastast puhveraega seadustega kohanemiseks, rääkis koja peadirektor Mait Palts. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul pole aga selletaolisi palvekirju vaja riigile saata.

“Ei ole möödunud ühtegi aastat, mil riigikogule ei esitataks hulk maksuseadusi, mis jõustuvad suhteliselt kiiresti. Me tahaksime, et riik prognoosiks ka oma rahavajadusi pikemalt ette,” märkis Palts.

Kaubandus-tööstuskoda soovib riigikogule teha ettepaneku lisada riigieelarve seadusesse põhimõte, et riigieelarve koostamise aluseks peavad olema maksuseadused, mis on Riigi Teatajas avaldatud hiljemalt pool aastat enne uue eelarveaasta algust. Lisaks soovitakse, et tulevikus oleks maksumuudatuse avaldamise ja jõustumise vahel vähemalt kuus kuud aega.

“Printsiip peaks olema see, et mis iganes siis tehakse, et sellest on piisav aega ette teada. Kui keegi hüppeliselt suurendab sinu kulubaasi, siis sa pead kuidagi sellega toime tulema, aga see on praegu ettevõtja jaoks üks suuremaid muresid,” lausus Palts.

Pöördumisele kogutakse allkirju. Ühispöördumise esitamiseks riigikogule on vaja vähemalt 1000 allkirja, eilseks oli neid kogutud üle 500.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole kaubandus-tööstuskoja avaldatud petitsioonilaadseid palvekirju riigile vaja. “Oma riigile pole mu meelest palvekirju vaja, kinnitan ka selles mures riigi head tahet,” kommenteeris Ligi.

Ta nentis, et palvekirjas ei ole midagi sellist, millega riik juba arvestanud ei oleks, ent samas tekib tema hinnangul olukordi, kus tuleb kaaluda ka kiiremat tegutsemist ja riigilt ei tohi seda võimalust võtta. “Vahel on see petuskeemi sulgemine, vahel ühiskonna seisukohalt kahjulik optimeerimisskeem, vahel kogu riigi finantsstabiilsus,” loetles ta.

Ligi nentis, et ei saa ka eitada, et valitsuse koostöö jätkumine satub kaalukausile, sest osa ministreid ei suuda vahel oma kuluambitsioonides piisavalt taganeda. “Riigi jaoks on seega vaja mõni otsus teha võimalikult hea teadmise pinnalt ehk hiljem. Sel aastal kuulub selliste hulka näiteks töötuskindlustuse makse alandamine,” lubas minister.

Koda soovib aga, et juba suve alguses oleks selge, mis võivad olla need järgmise aasta muudatused või põhimõtted. Palts tõi näite tänavu suvest: 1. juulil võeti riigikogus vastu seadus, mis puudutab isikliku sõiduauto kasutamist töösõitudeks, 1. septembrist on see juba jõustunud.

Ta rõhutas, et uue põhimõtte lisamine riigieelarve seadusesse aitab vältida olukorda, kus maksuseadustega suurendatakse riigieelarvet ilma põhjaliku analüüsita. See toob aga ettevõtjaile kaasa suureneva maksu- ning halduskoormuse.

Põhjus on valimised. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht on arvamusel, et riigikogu teeb seadusi nii ehk naa eelkõige enne valimisi ning viimasel ajal 1000euroste arvete ja auto käibemaksu puudutavaid seadusi silmas pidades lausa uisapäisa.

“Koer on pigem valimistesse maetud. Võib-olla pärast valimisi suurem osa asju tühistatakse. Võiks tegelikult kõik asjad edasi lükata ja jõustuda võiksid seadused siis, kui uus valitsus on astunud pukki,” märkis Kracht.

EVEA presidendi hinnangul muretsevad Reformierakond ja sotsid praegu põhjendamatult riigieelarve täitmise pärast, see peaks tema hinnangul jääma uuele riigikogule ja uuele valitsusele.

Tänavu vastu võetud ja palju kõlapinda saanud maksuseadused halvendavad Krachti hinnangul oluliselt ettevõtluskeskkonda. EVEA president märkis, et kaubanduskoda võitleb selle eest, et ettevõtluskeskkond püsiks soodne, ja kuuekuuline puhveraeg viitab sellele, et praegu valitsevad erakonnad on võtnud vastu seadused vaatamata sellele, kas nemad jätkavad valitsuses või mitte.

Kracht ütles, et kõik, mis puudutab 1000euroseid arveid ja autode käibemaksu, oleks võinud olla olemata. “Need asjad on tehtud uisapäisa ja mina küll kindel ei ole, et uus valitsuskoalitsioon samasugune on nagu praegu,” kommenteeris ta.

Koja hinnangul tooks ühispöördumisega soovitud muudatus kaasa positiivse mõju ettevõtluskeskkonnas, mis pikemas perspektiivis tagaks omakorda eelarvetulude suurenemise ning toetaks majanduskasvu ja annaks panuse stabiilse investeerimiskeskkonna loomisele.

Allkirju ettepanekule saab anda kaubandus-tööstuskoja veebilehel www.koda.ee.

Tasub teada

Kaubanduskoda taotleb kahte seadusemuudatust

1. Et iga järgmise aasta riigieelarvet koostades lähtutaks maksuseadustest, mis on avaldatud Riigi Teatajas hiljemalt 1. juuliks. See hoiaks ära iga-aastased üllatuslikud maksueelnõud sügisel, kui tahetakse soovide ja võimaluste vahelise lõhe lappimiseks kiiresti makse tõstma hakata.

2. Et tulevikus oleks maksumuudatuse avaldamise ja jõustumise vahel vähemalt kuus kuud aega. Seda põhjusel, et ettevõtjatele oleks antud minimaalnegi aeg muudatustega kohanemiseks ja plaanide muutmiseks.