Ekspordiks erinev toit kui koduturule

10. september 2014, 11:29

Kuna Läti ja Soome elanikkonna maitse-eelistused erinevad eestlaste omast - lätlastel vähem ja soomalstel rohkem, vajab toiduainete eksport nendele turgudele sortimendi kohandamist. Näiteks söövad Soomes männiriisikat vähesed, seal on huvi suurem heledama seene ehk näiteks haavariisika vastu.

Viimsi ettevõte Eesti And, mis müüb ja pakendab toiduaineid, investeeris tootmishoone laiendamisse 40 000 eurot, mille tõttu saab ettevõte suurendada toodangu töötlemisastet ja sortimenti, mis võimaldab eksportida toodangut ka Läti ja Soome turule, kirjutab 11. septembri Äripäev tööstuse rubriigis.

Eesti And OÜ on loodud 2010. aasta sügisel. Ettevõtte põhitegevus on metsa- ja aiasaaduste ostmine, töötlemine, pakendamine ja müük. Lisaks maitserohelise maaletoomine ja edasi müümine. Kõik toodetav on ettevõtte enda välja töötatud ning läbi katsetatud. Tegevusaja jooksul on seetõttu tootmises olnud ka tooteid, mis pole osutunud nii populaarseteks, kui loodetud, ning mille tootmine on lõpetatud.

Eesti And OÜ juhatuse liikme Paavo Rebase sõnul on nende peamised kliendid praegu kõik suuremad kaupluseketid ja suurköögid. Ettevõtte kogemus jaekettidesse saamises on olnud väga erinev, mõni kokkulepe on saavutatud kohe, teise puhul on kulunud aastaid. "Meie suurimad kliendid on Rimi, Selver, ETK, neile lisanduvad suurköögid ja restoranid," märkis Rebane.

Jaekaubakettidele läheb 41% toodangust. "Praegu tegutseme ainult Eesti turul, kuid plaan on sügisest minna tagasi Läti turule ning laieneda ka Soome," märkis Rebane, kelle sõnul Läti ja Soome elanikkonna maitse-eelistused erinevad eestlaste omast - lätlastel vähem ja soomalstel rohkem. Näiteks söövad Soomes männiriisikat vähesed, seal on huvi suurem heledama seene ehk näiteks haavariisika vastu. Nendele turgudele plaanitakse pakkuda veidi kohandatud toodangut, mistõttu oligi ettevõtte üheks laienemise eesmärgiks vajadus sortimenti veelgi laiendada, selgitas Rebane.

Ettevõte laienes hiljuti, kuna seoses tootmismahtude suurenemisega tekkis vajadus uute tootmis- ja laopindade järele. KredExi abiga suurendati sügav- ja külmalao pinda. Kui enne osteti laoteenust sisse, mis oli logistiliselt väga kulukas, siis uus laopind võimaldab oluliselt kokku hoida. "Tegemist ei ole uue tootmishoonega, vaid vana hoone osalise renoveerimisega, mille maksumus oli umbes 40 000 eurot," märkis Rebane. Samuti hankis ettevõte uue pakkimisliini, mille võimsus lubab oluliselt suuremat tootmismahtu.

Peamine mahtude kasv on tulnud jaekaubanduse tellimuste arvel. Rebase sõnul on ettevõtte mahtude suurendamine olnud praegu tooraine taga - mullu oli väga vilets seeneaasta, mis ei võimaldanud koguda plaanitult ning toodangut jätkus vaid Eesti turule. "Loodame eelolevast sügisest paremat. Kindlasti on valmisolek suurema mahu jaoks olemas, järgmiste aastate plaan on veelgi suurendada tootmis- ja laopindasid," lisas ta.

MIS ON MIS

  • Eesti And investeeris tootmihoone laiendamisse 40 000 eurot.
  • Eesti And ostab kokku kohalikke seeni, kurke, marju, kapsast jms ning pakendab, töötleb (marineerimine, hapendamine, salat, moosid) ja müüb edasi.
  • Suurendati sügav- ja külmalao pinda, mis võimaldab kuluka laoteenuse sisseostmise asemel kokku hoida.
  • Samuti hangiti uus pakkimisliin, mille võimsus lubab oluliselt suuremat tootmismahtu ja laiemat sortimenti.
  • Laienemise tõttu hakatakse tootma ja müüma kooritud, tükeldatud ja keedetud juurvilju, salateid juurviljadest ja seentest, püreesuppe ja juurviljapüreesid.
  • Uusi tooteid hakatakse pakkuma nii jaepakendis ja lõpptarbijale kui ka hulgipakendis ja hulgiostjatele.
  • Ettevõtte lõpptoodangut müüvad/kasutavad suurköögid (Selveri Köök, Fazer Pagarid), puu- ja köögivilja hulgimüügifirmad ja suuremad kaubandusketid.

Kadarbiku Köögivili investeeris seadmetesse 200 000 eurot

OÜ Kadarbiku Köögivili kasvatab, töötleb ümber ja müüb köögivilju. Ettevõte valmistab köögiviljamahlasid, smuutisid ning mahlajooke. Järgmistel aastatel plaanib firma säilitada turuosa, tõsta toodete kvaliteeti ning välja tulla ka mõne uue tootega. "Sel aastal oleme investeerinud seadmetesse, mis tagavad meie toodetele kindlama kvaliteedi. Orienteeruv investeeringute maht on olnud 200 000 eurot," märkis Kadarbiku Köögivili OÜ juhataja Veiko Pak. Tema sõnul on ka sel aastal olukord nende valdkonnas suhteliselt stabiilne. Köögiviljade hinnad on võrreldes eelmise aastaga küll languses, kuid sellises suuruses kõikumisi on ka eelmistel aastatel esinenud.

A Vorst kaasajastab taristut

Aastal 1996 loodud ettevõte A Vorst OÜ on aasta-aastalt kasvanud nii toodangu mahu kui ka tööliste arvu poolest. Praegu töötab ettevõttes 35 inimest ning valikus on üle 70 toote. Ettevõtte netokäive on 2,5 miljonit eurot ning peamised partnerid on Stockmann, Selver, ETK, Rimi ning mitmed väiksemad müüjad. A Vorsti tegevjuhi Mart Eluri sõnul on järgmiste aastate plaane väga raske ennustada, kuna kõik sõltub turusituatsioonist. Sel aastal ettevõte suuri investeeringuid ei plaani, küll aga tegeleb ruumide renoveerimise ning taristu kaasajastamisega. Eluri hinnangul on lihasektori seis Eestis stabiilne, mõne protsendi osas natuke kasvava trendiga. "Muidugi võib turgu mõjutada Venemaa embargo Euroopa suhtes, kuid kuidas see täpselt mõjub, näitab aeg," märkis ta.

Foodtrade kasvatab toodangu mahtu

Puu- ja köögivilju töötleva ettevõtte Foodtrade OÜ peamised kliendid on toiduainetööstused, suurköögid, toitlustusettevõtted, hulgimüüjad, ravi-, haridus- ja kinnipidamisasutused. Tegevjuhi Kristel Kesalo sõnul valmistub praegu toiduainetööstuste ja suurköökidega koostööd tegev ettevõte oma toodetega ka jaeturule minema, mis võtab sel aastal peamiselt tähelepanu. Nii sel kui ka järgnevatel aastatel jätkatakse tootearendusega. "Meie jaoks on jätkuvalt oluline ka ekspordituru olemasolu ja pidev töö tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamiseks, et suudaksime eksporditurgudel ka püsida," märkis Kesalo, kelle sõnul on sel aastal investeeritud peamiselt erinevatesse seadmetesse toodangumahu suurendamise eesmärgil. Kasvupotentsiaali näeb Kesalo töödeldud köögiviljade alal eeldatavasti peamiselt riigisektoris, kui koolides, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakataks kasutama rohkem juba töödeldud tooteid töötlemata toodete asemel.

Toiduliit: Eestis toodetud toit vajab suuremat poolehoidu

Toiduliit kutsub eestimaalasi Eesti toidule pühendatud teavituskampaaniaga pöörama rohkem tähelepanu toodete päritolumaale ning eelistama kohalikku toitu.

"Nõnda saab iga tarbija panustada sellesse, et kodumaised, harjumuspärase maitsega, värsked ja kõrge kvaliteediga toiduained püsiksid meie toidulaual ka edaspidi. Seeläbi tagame ka selle, et säilivad Eesti inimeste töökohad,“ ütles toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Potisepa sõnul soovib toiduliit septembris läbiviidava kampaaniaga tõsta tarbijate teadlikkust Eestis toodetud toidu kvaliteedist, aitamaks teha poes teadlikumaid valikuid.

"Alla 35aastased tarbijad hindavad importtoiduainete osatähtsust ostukorvis märgatavalt suuremaks kui vanemad tarbijad. Osalt võib selle põhjuseks pidada maailmamaitsete ja -köögi pealetungi, mis eeldab ka teistsuguste koostisainete kasutust. Osalt aga vähest kohaliku toidu väärtustamist,“ nentis Potisepp.

KOMMENTAAR

Oodata on paljude väiketootjate sündi
Lehar Kütt, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

Arenenud riikides võib täheldada juba pikemat aega trendi, et tarbijad eelistavad järjest rohkem kohalikku ja mahetoitu. Üha enam jõuab kohalikku ja mahetoitu ka eestlaste söögilauale.

Viimastel aastatel on hoo sisse saanud paljud väiketootjad ja kohaliku toidu propageerimisega tegelevad söögikohad. Usun, et Eestis oleme alles teekonna alguses ja järgnevatel aastatel näeme paljude selliste väiketootjate sündi, kelle eesmärgiks on tarbijatele pakkuda kohalikku ja tervislikku maitseelamust. Inimeste sissetulekute ja teadlikkuse kasv toob kaasa teadlikuma tarbimise, mis tähendab, et ostuotsused ei põhine enam mitte niivõrd madalamal hinnal, vaid muudel argumentidel.

Kohaliku tootja eelistamisel saab määravaks tema tundmine ja sellega kaasnev suurem usaldus kvaliteedi vastu. Keskkonnateadlikud tarbijad eelistavad kohalikku toitu, kuna selle transport saastab vähem keskkonda kui kaugemalt tarnitud toodang. Järjest olulisemaks saab ka asjaolu, et kohalikku toodangut eelistades toetame kohalikku arengut. KredEx on viimastel aastatel käendanud paljude väiketootjate ja kohaliku toidu pakkumisele orienteeritud söögikohtade käivitamiseks ja arendamiseks võetud laene. Kindlasti jätkame läbimõeldud äriideede elluviimise toetamist ka tulevikus.

PANE TÄHELE

TNS Emori uuringu järgi peab iga teine tarbija kodumaist toitu alati usaldusväärseks, tervislikuks ning püsivat kvaliteeti omavaks. Kolmveerand Eesti tarbijaist eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    12. September 2014, 08:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing