Tööstus. Mahetootja investeeris 40 000 eurot

Viimsis tegutsev ettevõte Eesti And, mis tegeleb toiduainete müügi ja pakendamisega, investeeris tootmishoone laiendamisse 40 000 eurot. Tänu sellele suurendab ettevõte toodangu töötlemisastet ja sortimenti, mis võimaldab eksportida ka Läti ja Soome turule.

Tihe katsetamine. Eesti And OÜ on loodud 2010. aasta sügisel. Ettevõtte põhitegevus on metsa- ja aiasaaduste ostmine, töötlemine, pakendamine ja müük, lisaks maitserohelise maaletoomine ja edasimüümine. Kogu toodang on ettevõtte enda välja töötatud ning läbi katsetatud. Tegevusaja jooksul on seetõttu tootmises olnud ka tooteid, mis pole osutunud nii populaarseks kui loodetud, ning mille tootmine on lõpetatud.

Eesti And OÜ juhatuse liikme Paavo Rebase sõnul on nende peamised kliendid praegu kõik suuremad kaupluseketid ja suurköögid. Ettevõtte kogemus jaekettidesse saamisel on olnud väga erinev, mõni kokkulepe on saavutatud kohe, teisele on kulunud aastaid. “Meie suurimad kliendid on Rimi, Selver, ETK, neile lisanduvad suurköögid ja restoranid,” märkis Rebane.

Soomlased eelistavad heledamaid seeni. “Praegu tegutseme ainult Eesti turul, kuid plaan on sügisest minna tagasi Läti turule ning laieneda ka Soome,” märkis Rebane, kelle sõnul erinevad Läti ja Soome elanikkonna maitse-eelistused eestlaste omast – lätlastel vähem ja soomlastel rohkem.

Näiteks söövad Soomes vähesed männiriisikat, seal on suurem huvi heledama seene ehk näiteks haavariisika vastu.

Nendele turgudele plaanitakse pakkuda veidi kohandatud toodangut, mistõttu oligi ettevõtte üks laienemise eesmärk vajadus sortimenti laiendada, selgitas Rebane.

Ettevõte laienes hiljuti, sest seoses tootmis­mahu suurenemisega tekkis vajadus uute tootmis- ja lao­pindade järele. KredExi abiga suurendati sügav- ja külmalao pinda. Kui enne osteti laoteenust sisse, mis oli logistiliselt väga kulukas, siis uus laopind võimaldab oluliselt kokku hoida.

“Tegemist ei ole uue tootmishoonega, vaid vana hoone osalise renoveerimisega, mille maksumus oli umbes 40 000 eurot,” märkis Rebane. ­Samuti hangiti uus pakkimisliin, mille võimsus lubab oluliselt suuremat tootmismahtu.

Peamine mahu kasv on tulnud jaekaubanduse tellimuste tõttu. “Meie puhul on mahu suurendamine praegu olnud tooraine taga. Eelmine aasta oli väga vilets seeneaasta, mis ei võimaldanud hankida sellist kogust, mida plaanisime, ning toodangut jätkus vaid Eesti turule. Loodame sellel sügisel paremat saaki. Kindlasti on valmisolek suurema mahu jaoks olemas, järgmiste aastate plaan on veelgi suurendada tootmis- ja laopindasid,” lausus Rebane.

Eestis toodetud toit vajab suuremat tuge

Toiduliit kutsub eestimaalasi Eesti toidule pühendatud  teavituskampaaniaga pöörama rohkem tähelepanu toodete päritolumaale ning eelistama kohalikku toitu. “Nõnda saab iga tarbija panustada sellesse, et kodumaised harjumuspärase maitsega, värsked ja kvaliteetsed toiduained oleksid meie toidulaual ka edaspidi. Nii tagame ka selle, et säilivad Eesti inimeste töökohad,” ütles toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Potisepa sõnul soovib toidu­liit septembris korraldatava kam­paaniaga tõsta tarbijate teadlikkust Eestis toodetud toidu kvaliteedist.

“Alla 35aastased tarbijad hindavad importtoiduainete osatähtsust ostukorvis märgatavalt suuremaks kui vanemad tarbijad. Osalt võib selle põhjuseks pidada maailmamaitsete ja -köögi pealetungi, mis eeldab ka teistsuguste koostisainete kasutust. Osalt aga vähest kohaliku toidu väärtustamist,” nentis Potisepp.

Parandab kvaliteeti   

OÜ Kadarbiku Köögivili kasvatab, töötleb ja müüb köögivilju. Valmistatakse köögiviljamahlu, smuutisid ja mahlajooke. Järgmistel aastatel plaanitakse säilitada turuosa ja parandada toodete kvaliteeti. Plaanitakse välja tulla ka mõne uue tootega. “Sel aastal oleme investeerinud seadmetesse, mis tagavad meie toodetele kindlama kvaliteedi. Ligi­kaudne investeeringute maht on olnud 200 000 eurot,” märkis Kadarbiku Köögivili OÜ juhataja Veiko Pak. Tema sõnul on ka sel aastal olukord nende valdkonnas suhteliselt stabiilne. Köögiviljade hind on küll languses, kuid hind on ka eelmistel aastatel kõikunud.

Moderniseerib taristut

Aastal 1996 loodud A Vorst OÜ on iga aastaga suurendanud nii toodangu mahtu kui ka tööliste arvu. Praegu töötab ettevõttes 35 inimest, tootevalikus on üle 70 toote. Ettevõtte netokäive on 2,5 miljonit eurot aastas ning peamised partnerid on Stockmann, Selver, ETK, Rimi ja mitu väiksemat müüjat. Tegevjuht Mart Eluri sõnul on järgmiste aastate plaane väga raske ennustada, sest kõik sõltub turu­olukorrast. “Sel aastal me suuri investeeringuid ei plaani, küll aga renoveerime ruume ja uuendame taristut. Minu hinnangul on lihasektori seis Eestis stabiilne, trend on natuke kasvav. Muidugi võib turgu mõjutada Venemaa embargo, kuid kuidas see mõjub, näitab aeg,” märkis Eluri.

Sihib jaeturgu

Puu- ja köögivilju töötleva Foodtrade OÜ peamised kliendid on toiduainetööstused, suurköögid, toitlustusettevõtted, hulgimüüjad, ravi-, haridus- ja kinnipidamisasutused. Tegevjuht Kristel Kesalo sõnul valmistutakse ka jaeturule minema. Nii sel kui ka järgnevatel aastatel jätkatakse tootearendusega. “Meie jaoks on jätkuvalt oluline ka eksporditurg,” märkis Kesalo, kelle sõnul on sel aastal investeeritud peamiselt seadmetesse mahu suurendamise eesmärgil. Kasvu näeb Kesalo töödeldud köögiviljade alal peamiselt riigisektoris.

 

Eesti And OÜ investeeris 40 000 eurot

Ostab kokku kohalikke seeni, kurke, marju, kapsast jms ning pakendab, töötleb (marineerimine, hapendamine, salat, moosid) ja müüb edasi.Suurendati sügav- ja külmalao pinda, mis võimaldab kuluka laoteenuse sisseostmise asemel kokku hoida.Hangiti uus pakkimisliin, mille võimsus lubab oluliselt suuremat tootmismahtu ja laiemat sortimenti.Tänu laienemisele hakatakse tootma ja müüma kooritud, tükeldatud ja keedetud juurvilju, salateid juurviljadest ja seentest, püreesuppe ja juurviljapüreesid.Uusi tooteid hakatakse pakkuma nii jaepakendis ja lõpptarbijale kui ka hulgipakendis ja hulgiostjatele.Ettevõtte lõpptoodangut müüvad/kasutavad suur­köögid (Selveri Köök, Fazer Pagarid), puu- ja köögivilja hulgimüügifirmad ja suuremad kaubandusketid.

 

Kohalikku tootjat usaldatakse

Lehar Kütt, KredExi ettevõtlusdivisjoni juhtArenenud riikides võib täheldada juba pikemat ­aega trendi, et tarbijad ­eelistavad järjest rohkem kohalikku toitu ja mahe­toitu. Üha rohkem jõuab kohalikku ja mahetoitu ka eestlaste söögi­lauale.Viimastel aastatel on hoo sisse saanud paljud väiketootjad ja kohaliku toidu propageerimisega tegelevad söögikohad.Usun, et Eestis oleme alles teekonna alguses ja järgnevatel aastatel näeme paljude selliste väiketootjate sündi, kelle eesmärk on pakkuda tarbijatele kohalikku ja tervislikku maitseelamust.Inimeste sissetulekute ja teadlikkuse kasv toovad kaasa teadlikuma tarbimise, mis tähendab, et ostu­otsused ei põhine enam mitte niivõrd madalamal hinnal, vaid muudel argumentidel.Kohaliku tootja eelistamisel saab määravaks tema tundmine ja sellega kaasnev suurem usaldus kvaliteedi vastu.

Kohaliku arengu hüvanguks. Keskkonnateadlikud tarbijad eelistavad kohalikku toitu, sest selle transport saastab vähem keskkonda kui kaugemalt tarnitud toodang. Järjest olulisemaks saab ka asjaolu, et kohalikku toodangut eelistades toetame kohalikku arengut.KredEx on viimastel aastatel käendanud paljude väiketootjate ja kohaliku toidu pakkumisele orienteeritud söögikohtade käivitamiseks ja arendamiseks võetud laene.Kindlasti jätkame läbimõeldud äriideede elluviimise toetamist ka tulevikus.

 

TNS Emori uuringu järgi peab iga teine tarbija kodumaist toitu alati usaldusväärseks, tervislikuks ning püsivalt kvaliteetseks. Kolmveerand Eesti tarbijaist ­eelistab kodumaiseid toiduaineid.