Petturi kütusel nimekad müüjad

Belokrõlovi skeemi tõttu jäi riigil veidi enam kui aastaga käibemaksu saamata üle 30 miljoni ­euro. “Tagantjärele on ebamugav ja pisut ka piinlik,” nendib Mark Oili omanik Jaan Soomets, kes oli üks tosinast Oleg Belokrõlovi petuskeemi kliendist. Mokter OÜ omanik Aleksander Terep leidis, et ebaõiglane on süüdistada kodanikke selles, et riik ei suuda kütuseturul korda majja lüüa.

Maksuameti juht Marek Helmi sõnul soosib aga käibemaksupettusi ettevõtete käitumine, kus kaupa või teenust ostetakse vastloodud või tundmatult firmalt. “Samas on kütuseettevõtjal võimalus osta kütust otse aktsiisilaost,” toonitas Helm.

Tutvustamisele tulevad ettevõtted on Belokrõlovi skeemist – osaühingutelt Adrian Arendus või INV T – eelmisel ja üle-eelmisel aastal regulaarselt kütust ostnud.

Eesti üks suuremaid kütuse jaemüüjaid, kes omab üle-eestilist tanklaketti. Omanikud on Tartu ärimehed Andres Linnas ja Antti Moppel. Käive ulatus mullu 184 miljoni euroni, kasum üle 2,1 miljoni euro. Ettevõte on uhkusega teatanud, et soovib kasvada Eesti suurimaks kütuse jaemüüjaks, investeerides ja laienedes jõuliselt. Kahjuks aga on korduvalt jäädud vahele maksuskeemitajatelt kütuse hankimisega.

Tehinguid Belokrõloviga tutvustasime möödunud reedeses lehes. Selgus, et Olerex oli Belokrõlovi skeemis samaaegselt nii kütusega varustaja kui ka ostja. Edasi-tagasi tehinguid tehti pea igapäevaselt. Kolme kuu jooksul eelmisel aastal ostis Olerex skeemis olnud ettevõttelt kütust ligi 15 miljoni euro eest ja müüs ligi 13 miljoni euro eest.

Olerexi tegevjuht Piret Miller väitis eelmisel nädalal Äripäevale, et teadlikult ei ole nad ostnud kütust, millelt on maksud maksmata. Kütusefirma 50% omanik Andres Linnas, kes on ühtlasi Oleg Belokrõlovi isiklik tuttav, väitis, et tema ei tea tarnijatest, sh tehingutest Belokrõloviga, üldse mitte midagi.

Oli Belokrõlovi skeemi firmadega tehingutes isegi suuremas mahus kui Olerex. Näiteks mullu kolme kuuga veebruarist aprillini ostis Jetoil Belokrõlovi skeemi lülilt kütust enam kui 22 miljoni euro eest. Lisaks oli Jet­oili aktsionäridele kuuluv Maardu Terminal skeemis ka kütuse tarnija rollis ehk sisuliselt toimusid sarnased edasi-tagasi tehingud nagu Olerexi puhul.

Omanikud on ettevõtete kaudu Virgo Arge, Hannes Kägu, Ando Raud, Sander Kopli, Lembit Eespäev ja Jaan Jõgi. Neist nelja – Raua, Kopli, Eespäeva ja Jõgi –ettevõttele JetCapital AS kuulub ka AS Maardu Terminal.

Müügikäibelt kuulub suuremate vedelkütuste müüjate hulka Eestis, hinnanguliselt oli 2013. aastal ettevõtte turuosa vedelkütuste müügis 14%, seisab ettevõtte mulluses majandusaasta aruandes. Ettevõtte käive oli mullu 144,3 miljonit eurot, kasum ligi 1,5 miljonit.

Maardu Terminali käive oli mullu ligi 64 miljonit eurot, sellest 98,8% tuli kütuse hulgimüügist. Kasumit teenis Maardu Terminal üle poole miljoni euro.

Väärib märkimist, et Jetoil kuulub Eesti Õliühingusse, millel on kokku 13 liiget. Õliühing olnud häälekas kütuseturul toimuvate maksupettuste vastu võitleja. Õliühingusse kuuluvad ka suuremad Eestis tegutsevad kütuse jaemüüjad, välja arvatud Olerex.

Jetoili ühe omaniku Virgo Arge sõnul tuli Belokrõlovi süüdimõistmine maksupettuses loomulikult halva üllatusena. “Võime vastu küsida, kas ka Äripäevale tuli Belokrõlovi süüdimõistmine üllatusena, sest Äripäeva TOPides figureerivad ­Adrian Arendus ja Oleg Belokrõlov küllaltki kõrgetel kohtadel,” lisas Arge.

Tänavu aprillini nime OÜ Texor kandnud Viljandi ettevõtte omanik on Kaisa Orav, hulgimüüki juhib Mark Orav, juhatuse liige on Arli Okas.

Kütuse hulgimüüja käive oli mullu 11,2 miljonit eurot, kuid ettevõte teenis kahjumit üle 253 000 euro. Oli kahjumis ka tunamullu.

Tartumaal tegutsev mootori­kütuste hulgimüüja ja aktsiisiladu, omanikud Malle, Raido ja Rauno Raudsepp, Viljar Suviste ja Tanel Pürn. Käive oli mullu 36,5 miljonit eurot, millest ligi 90% moodustas mootorikütuste hulgimüük, veidi tegeleti ka jaemüügiga. Kasum ulatus ligi 402 000 euroni.

Kuulub vedel- ja gaaskütuse hulgimüüjale Evail Oil OÜ, mille omanikud on Valeri Tetenov, Sergei Golubev, Ilja Mõštsõn, Juulia Lebedeva ja Andrei Artjomov. Käive oli mullu 10,6 miljonit eurot, kasum üle 37 000 euro.

Pea kogu käibe moodustas mootorikütuse hulgimüük.

Vedelkütuse hulgimüüja kuulub Marina Jekimenkole, kes on ka ASi Kroodi Terminal nõukogu liige. Kroodi Terminal oli omakorda Belokrõlovi partner kütuse tarnimise või hoiustamise poolel.

Käive kasvas mullu, mil mh Belokrõlovi skeemist kütust kokku osteti, hüppeliselt – võrreldes 2012. aasta 37 miljoni euroga oli mullune käive 55 miljonit. Kasum hüppas seejuures üle viie korra – 46 000 eurolt 250 000 eurole.

Väärib tähelepanu, et üks ettevõtte kliente on Tallinnas Linnu teel asuv tankla 5+ Kütus, mille Äripäev on suurepäraste majandustulemuste tõttu imetanklaks ristinud. 5+ Kütus tanklat pidava OÜ Kaubservi tarnija on ka teine Belokrõlovi skeemi suurklient Jetoil, ilmneb Kaubservi kodulehelt. Seega võis Belokrõlovi skeemis maksudest puhtaks pestud kütus taas jaemüüki jõuda.

MK Kamioni juhatuse liige Kaido Renn tunnistas Oleg Belokrõlovi kliendiks olemist, ent küsis, et kui kütusemüüjal on tasutud miljoni eurone tagatis ja ta on tegutsenud juba pikemat aega, siis kuidas tema ostjana peab teadma, et müüja petab riiki? “Mul ei ole selliseid võimalusi ega ka volitusi, et kellegi taga uurida ja puurida,” teatas Renn. Samamoodi on olukorda põhjendanud teisedki petukütuse turustajad.

Praeguseid tarnijaid Renn avalikustada ei soovinud. “Ega ikka ei ütle küll. Mitte, et midagi varjata oleks, aga pärast helistatakse ja öeldakse, et minu käest ostad ju ka või et miks sa ostad nende käest ja minult ei osta. Ma ei taha kedagi esile tõsta, võib-olla unustan kellegi ära,” põhjendas Renn.

Kütuse jaemüüja kuulub Aleksander Terepile. Mullu opereeris nelja tanklat, käive oli 12,1 miljonit eurot, kasum ulatus üle

273 000 euro. Terep nentis, et polnud põhjust Oleg Belokrõlovi kontrolli all olnud ettevõtetelt kütust mitte osta. “Ebaõiglane on süüdistada kodanikke selles, et riik ei suuda kütuseturul korda majja lüüa. Kõik tanklad otsivad võimalusi, kuidas ellu jääda, ja ostetakse odavamat kütust sealt, kust saab,” sõnas ta.

Terepi arvates tuleks kütuse hulgimüüjad jaemüüjatest eraldada, et jaemüüjad oleksid võrdses seisus. “Seda, et näiteks Neste toob kütuse ise sisse ja müüb oma hulgikliendile hästi odavalt, ei tohiks olla. Praegu saavad peksa kõik Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted,” märkis ta.

Terepi sõnul tegutseb praegugi kütusemüüjaid, kellelt saab kütust osta odavamalt kui maaletoojatelt. Hinnavahed polevat aga suured – kusagil paari sendi kandis liitrilt. “Ma saan need kaks senti kätte ja ongi kõik. Kui ma ostaksin praegu Nestelt või Orlenilt, ei teeniks ma midagi ja peaksin oma poe kinni panema,” kirjeldas Terep olukorda oma vaatevinklist.

75% osalus on Citadele Banka esindajakontol, 25% ettevõttest kuulub Larissa Eivinile. Enne suurosaluse pangakontole liikumist oli koos Larissa Eiviniga ettevõtte omanik Mark Eivin, ettevõtte juhatuse liige on Leonid Eivin. Kütuse hulgimüük andis mullu 70% kontserni 24 miljoni eurosest käibest. Kasum pea olematu (1552 eurot).

Mullu pankrotistunud tütarfirmas Letofin Trading oli osalus ka Jüri Mõisal. Ettevõte ja hulk eraisikuid on praegu kohtu all maksupettuse süüdistusega. Süüdistuse kohaselt esitati septembrist 2010 kuni aprillini 2011 maksu- ja tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata kokku ligi 3,1 miljonit eurot.

Kuulub Alexey Moiseenkole. Tegeleb kütuse hulgi- ja jaemüügiga kahes tanklas Pärnumaal ja Tartumaal. Mullu oli käive 49 miljonit eurot ja see kasvas järsult võrreldes 28 miljoniga 2012. aastal. Kasum hüppas aastaga 206 000 eurolt 399 000 eurole.

Tartus tegutsev kütuse hulgimüüja kuulub Jaan Soometsale. Mulluse aruande kohaselt 1700 klienti, on nt 30 tanklat opereeriva Sevenoil Est OÜ peamine tarnija ehk varustab vähemalt üht jaeketti.

Käive oli mullu 141 miljonit ­eurot, mis tähendab, et tegemist on sarnaselt Jetoiliga suure tegijaga vedelkütuste hulgi­turul, omades enam kui 10% suurust turuosa. Kasum oli mullu ­870 000 eurot. Seejuures ettevõtte puhaskasum mullu enam kui kolmekordistus, käive kasvas viiendiku võrra.

Väike 13 tanklaga kütuse jaemüüja, millest 80% kuulub Tiivi Kassile ja Riho Rõukile, 20% ettevõttest kuulub aga Olerexi omanike Andres Linnase ja Antti Moppeli ettevõttele Aqua Marina AS. Nii nagu Olerex oli üks skeemi suuremaid kliente, ostis Belokrõlovilt kütust ka Olerexi osalusega Krooning. Käive mullu üle 13 miljoni euro, kasumit teeniti üle 170 000 euro. Mulluses aruandes seisab, et “riik suudab paremini kontrollida kütuselt makstavate maksude tasumist, mille tulemusena on jaemüügiturul konkurents ausam”.

Asutatud 2010. aastal, omanik on Aare Kaur, kes on ka Euro Oil ASi juhatuse liige. Belokrõlovi skeemist ostis kütust 2012. aastal, mil ettevõtte käive oli 6,1 miljonit eurot, ent jäädi kahjumisse. Vahepeal on sattunud maksuameti huviorbiiti ja mulluses majandusaasta aruandes seisab, et ettevõttel puudus 2013. aastal aktiivne majandustegevus ning toimusid vaid konsultatsioonid juristidega, et vaidlustada maksuameti otsus.

Mark Oil: on ebamugav ja piinlik

Mark Oili omaniku Jaan Soometsa hinnangul võiks ka riik tunda vastutust, et nn Belokrõlovi skeem võimalikuks sai.

Kuidas tekkis Mark Oilil äripartnerlus Oleg Belokrõlovi kontrolli all olnud ettevõttega INV T OÜ? Minu mäletamist mööda oli INV T juhatuse liige keegi teine kodanik, mitte Oleg Belokrõlov (INV T juht oli keegi Vladimir Vasiliev, kuid ettevõte oli Belokrõlovi kontrolli all –  toim). INV T pakkumised kütuste hindadega laekusid e-kirjade teel, võimalik, et esmane kontakt tekkis ka telefonitsi terminalide vahendusel.

Kas koostöö jooksul olite teadlik või kahtlustasite, et Belokrõlovi äri pole aus? Oleksin täpsem – INV T OÜ äri –, aga vastus on ei. Ettevõte omas tegutsemislube, oli käibemaksukohustuslane, tema kaup oli sertifitseeritud, väljastus toimus sertifitseeritud terminalidest korrektselt dokumenteeritult.

Millise hinnaga skeemist kütust ostsite, võrreldes turul olnud pakkumistega? Ostuhind pidi olema konkurentsivõimeline – kas võrdne või ka parem.

Kuivõrd tunnete ettevõtjana vastutust, et turustasite petturi kütust? Tagantjärele on ebamugav ja pisut ka piinlik. Lisaks tunnen huvi, kas ka riik tunneb kas või pisutki vastutust selle eest, et nn Belokrõlovi skeem võimalikuks sai. Turul tegutsemise volitused andis ju riik.

Petukütuse ostjad hangetel edukad

Suurejoonelise maksupettusega tegelenud Oleg Belokrõlovi firmadest kütust tarninud Jet­oil  ja Olerex on viimastel aastatel kokku kümnete miljonite eurode eest riigihankeid võitnud.

Nii on 2012. aasta algusest kuni siiani Jetoili võidetud riigihangete rahaline maht ligi 95 miljonit eurot. Selle näitajaga ollakse üks Eesti edukamaid kütusemüüjaid.

Enamik summast ehk 67,7 miljonit eurot tuleb lepingust riigile kuuluva Eesti Energia tütarfirmaga Eesti Energia Kaevandused.

Lisaks on sõitnud või sõidavad praegugi Jet­oili kütusega politsei- ja piirivalveameti, kaitseväe, Eesti Liinirongide, Eesti Teede, Eesti Lootsi, veeteede ameti, Tallinna Linnatranspordi ASi jt sõidukid. Jetoili tarnitud kütteõli kütab soojaks kooli­maju ja haiglaid.

“Meie edu pant on paindlikkus ja kõige efektiivsem logistiline ahel, alates terminalist ja lõpetades autotranspordiga. Lisaks pakume paindlikke maksetingimusi,” loetles Jetoili juhatuse liige Virgo Arge.

Edul on ka varjupool. Nagu selgus riigile üle 30 miljoni euro makse maksmata jätnud Belokrõlovi grupeeringu kohtumaterjalidest, oli nende suurim klient seesama riigihangete kroonimata kuningas Jetoil.

Nii ostis kütusefirma eelmise aasta algul kolme kuuga INV T OÜ-lt kütust ligi 23 miljoni ­euro eest. “Kui oleksime tol hetkel teadnud, et ostetud kaubalt jäetakse osaliselt maksud maksmata, siis tagantjärele tarkus on, et ei oleks kindlasti ostnud,” sõnas Arge.

Eelmisel nädalal kajastasime kütusefirma Olerex ja Belokrõlovi skeemi tehinguid. Ka Olerex pole riigihangetel olnud papist poiss, ettevõtte kütus hoiab või on hoidnud sõidus näiteks siseministeeriumi, Eesti Energia, Tallinna Linnatranspordi jt masinaid. 2012. aasta algusest võidetud riigihangete rahaline maht küündib üle 20 miljoni euro.

Olerexi tegevjuhi Piret Milleri sõnul ollakse hangetel edukad, sest on pakutud parimat hinda ja tingimusi ning kõik hankevõidud on saavutatud ausas konkurentsis.

“Võime kindlalt väita, et me ei ole teinud tehinguid isikute või firmadega, kelle kohta me eelnevalt teame, et nad ajavad ebaausat äri. Paraku võib hiljem selguda ebaaususe fakt üksikute turuosaliste kohta, selle eest ei ole me keegi lõpuni kaitstud ja seetõttu ei ole meil võimalik võtta vastutust kolmandate isikute tegude suhtes,” ütles Miller.

Veel on Belokrõlovi skeemi äripartneritest näiteks AS Tartu Terminaal saanud riigihangete kaudu 4,5 miljoni euro eest lepinguid.

On ka hankeid, kus need firmad on osalenud ühispakkumisega.

Kas “Ausa kütuse” aktsioon aitab? Stat­oil Fuel & Retail Eesti juhi Kai Realo arvates on selliste JOKK-skeemide puhul, kus kütuse liikumise viimane ahela lüli pole nagu milleski süüdi, riigihanke kriteeriume keeruline kehtestada. “Skeemitamine annab hankes osalejale aga paratamatult suurema võimaluse soodsam pakkumine teha ning ilmselt tuleks rohkem tähelepanu pöörata erakordselt soodsa pakkumise teinud kütusemüüja tarnekanalile,” lisas ta.

Alexela tegevjuht Ain Kuusik rääkis koostöös Eesti Õliühingu ning maksu- ja tolliametiga algatatud aktsioonist “Aus kütus”, mis lihtsustatult nõuab aruandlust oma kütuse päritolu ja tehingupartnerite kohta. Märk “Aus kütus” peaks tema arvates kütuseturul terad sõkaldest eraldama.

“Mõned ettevõtted aga ei ole nõus algatusega kaasa tulema – tekib küsimus, miks. Kõike ei peaks tõepoolest käima kohtus tõestamas,” imestas Kuusik.

Jetoili juhatuse liikme Virgo Arge sõnul ei ole aga õliühing kampaaniaga “Aus kütus” liitunud ning seda märki kasutavad Alexela ja Neste, kellele see turunduslik märk ka kuulub. “Kui õliühing hakkab sarnast märki väljastama, oleme kindlasti huvitatud sellega liitumisest,” teatas Arge.

Äripäev on varem uurinud nii Jetoililt kui ka Olerexilt kõigi tarnijate avalikustamise kohta, kuid ettevõtete esindajate suud on siiani kinni jäänud. Jetoilist teatati ka nüüd, et nemad avalikustavad oma hankijad vastavas aruandluses maksu- ja tolliametile.

Aususe nõue hankesse. Reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas leidis, et riigihangetel osalev pakkuja peaks olema liitunud aktsiooniga “Aus kütus”. “See on praegu kehtiva õiguse ja turuolukorra valguses igati põhjendatud ja proportsionaalne nõue. Eesti majandusmudel põhineb ausal konkurentsil ja võrdsetel tingimustel. Maksude aus tasumine ei tohi olla kellegi jaoks konkurentsivõimet vähendav tegur. See oleks absurd,” leidis Aas.

Valitsuskoalitsiooni teise osapoole,  sotsist riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi arvates oleks “Ausa kütuse” nõude rakendamine riigihangetel igati mõistlik ja ta usub, et see on ka praeguse seaduse sõnastuse juures võimalik, kui pakkuja vajadust tunnistab ning seda põhjendab.

“Ma arvan, et on oluline hankijate tähelepanu teemale juhtida, tõstes nende motivatsiooni hangete koostamisel kütusehankimise tarneahelat kontrollida,” märkis Vassiljev.

Petjate tõrjumist ei saa hankijate õlule lükata

Tallinna Linnatranspordi ASi juhi Enno Tamme sõnul on maksupettuses osalejate riigihangetelt eemal hoidmine ­uurimisorganite töö, mida ei saa hankijate õlule lükata. Riigihangete registri järgi on Tallinna Linnatranspordi ASil sõlmitud diislikütuse ostmise leping Jetoili, Olerexi, Alexela ja Statoiliga. Jetoil ja Olerex on olnud Oleg Belokrõlovi skeemi kliendid.

Kas hankijana näete selles probleemi, et teile võib jõuda kütus, millelt on jäetud makse maksmata? Meie puhul on riigihanke tegemisel kõige olulisem hind ja kui ma sellest ei lähtu, siis pean hakkama uurimisorganitele aru andma, mis kaalutlustel ma valisin maksumaksja raha eest mitte kõige soodsama hinnaga soetatud kütust. Minul pole uurimisorgani ­õigusi ja pädevust, et uurida, ning veel vähem anda hinnanguid. Kui see on nii, nagu te lehes kirjutasite, siis on see ääretult kahetsusväärne. Kuid seni, kuni riigihanke võitja tarnib meile lepingu kohaselt kütust, ma probleemi ei näe.

Kuid petuskeemide abil soetatud odavam kütus võib aidata riigihanke võiduni? Kuidas riigihanke võidud saavutatakse, see on teine küsimus. Minu hinnangul on riigihangete seadus täiesti ajale jalgu jäänud. Kõige madalam hind ei pruugi olla kõige ausam ja ka soodsam hankijale, sest tihtipeale hakkab sellistel puhkudel hanke võitja teenuse või kauba ostjale oma tingimusi dikteerima. Soomes näiteks moodustab hind ainult mingi osa riigihanke hindamiskriteeriumi punktidest. Meie oleme aga kätest-jalust seotud hinna primaarsusega.

Kas märk “Aus kütus” võiks olla üks kriteeriume riigihanke korraldamisel? Võiks küll, aga järjekordselt peaksime me ise hakkama hinnanguid andma, kas kellegi partner on aus või ebaaus. Meil pole selleks õigust ega võimalust ja kui ükskõik milline teine hankel osaleja pöördub riigihangete vaidluskomisjoni, siis me igal juhul jääme kaotajaks. Pettuses osalejate hangetelt eemal hoidmine on ikkagi ­õiguskaitseorganite küsimus, seda ei saa veeretada kauba või teenuse ostja õlgadele.

 

 

Maksupettustest lahti tõhusama kontrolliga

Belokrõlovi skeemist kütust ostnud Mark Oili juhi ja omaniku Jaan Soometsa ettepanekud, kuidas kütuseäris maksupettusi vähendada. Tõhusam kontroll välistaks maksu- ja hinnaanomaaliad turul, järelikult kaoks ka ostuhuvi.

1. Laosisene maksu­vaba kütuse ost-müük kontrolli alla. Lubada see ainult miljoni euro suuruse MIKM-garantiiga ettevõtetel, erandkorras ja maksu- ja tolliameti eriloal võib kütust lattu tuua ka käibemaksu-garantiisid mitteomav firma. Praegu selline piirang puudub ja laos võib tegutseda ka üldse registreeringuta ettevõte või ka näiteks 100 000 euro suuruse garantiiga ettevõte.

2. Kompetentsed maksuametnikud. Maksu- ja tolliametil on olemas vastavat kompetentsust omavad piirkondlikud töötajad, kes fikseerivad ja lahendavad laosisese maksuvaba kauba hinnaanomaaliaid, kas hind on liiga kõrge või liiga madal.

3. Uus kord deklareerimisel. Selle aasta oktoobris kehtima hakkav elektroonilise saatelehe programm SADHES ja novembris toimiva hakkav 1000euroste arvete deklareerimiskord võiksid samuti tulemusi anda.

4. Õliühingu ette­panekud. Õliühingu poolt taas väljakäidud tarneahela mõte on väheke kohmakas, kuid teadaolevalt on õliühing teinud rea teisi ettepanekuid riigikogu rahanduskomisjonile, mis võiksid ikkagi tähelepanu pälvida.

 

 

 

 

Petturi saab hankelt kõrvaldada

Agris Peedu, rahandusministeeriumi asekantslerKütuseäri ausatel alustel toimimine aitab hoida võrdset konkurentsikeskkonda ja on loomulikult vajalik. Riigihankeõigus võimaldab kõrvaldada isiku, kes on toime pannud maksupettuse või muu kuriteo või rikkunud ametialaseid eeskirju. Ehk kui äriühing mõistetakse süüdi näiteks maksukuriteos või kelmuses, tuleb ta ka hankes osalejate seast kõrvaldada. Maine ei saa kehtiva seaduse ega ka direktiivide alusel siiski olla otseseks kõrvaldamise aluseks. Samas peaks ebaausus väljenduma ju ka kriminaalkaristuses.