Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vasakule või uuesti paremale

12. september 2014, 00:00

Kui juhtub ime, valivad rootslased sel pühapäeval kaks ametiaega võimul olnud paremtsentristliku koalitsiooni võimule tagasi.

Sellist õrna lootust annavad viimased arvamusküsitlused, kus sotsiaaldemokraatide juhitud opositsiooni kevadest saadik püsinud kindel edumaa on kahanenud vähem kui  viiele protsendipunktile. Sellisest kaotusseisust õnnestus Fredrik Reinfeldti juhitud valitsusel 2010. aastal veel välja tulla, ehkki aega selleks oli rohkem.

Nüüd kasvab paraku tõenäosus, et ei vasak- ega paremleer saa tugevaks enamuseks piisavalt toetust, sest enam kui 10% valijate eelistuse on enesele võitnud immigratsioonivastase hoiakuga Rootsi Demokraadid.

“Järjest tõenäolisemaks on muutunud tulemus, kus parlamendis ei ole selget enamust ja kaalukeele roll on Rootsi Demokraatidel,” ütles agentuurile Bloomberg Rootsi SEB panga strateeg Lauri Hälikkä. “Uue stabiilse valitsuse kokkupanek saab olema väga raske ülesanne.”

Risk rõhub Rootsi krooni. Selge valimistulemuse puudumine seaks kindlasti surve alla Eesti olulise ekspordituru valuuta. Rootsi kroon on olnud tänavu G10 arenenud tööstusriikide grupi valuutade seas suuremaid nõrgenejaid, kui Rootsi keskpank deflatsiooniohu tõrjeks juuli alguses ootamatult järsult baasintressimäärasid alandas. Eile kauples Rootsi kroon 9,19 krooni tasemel eurost.

Fredrik Reinfeldti juhitud paremtsentristlik koalitsioon on võimul olnud 2006. aastast saadik. Valitsuse ametiaega on ilmestanud mitu raundi ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu kärpeid, mis on rootslaste aastasissetulekuid suurendanud laias laastus ühe kuupalga võrra. Rootsi majandus on kriisist toibunud kiiremini ja jõudsamalt kui enamik Euroopast. Naaber Soome ei oota SKP taastumist 2008. aasta tasemele veel enne 2018. aastat, ütles peaminister Alexander Stubb.

Rootsi valija on ühelt poolt muutunud murelikuks, kas ei murenda need maksukärped Rootsi heaoluühiskonna aluseid, ehkki Rootsi maksutase on praegugi maailmas üks kõrgemaid – 45% SKPst. Külma dušina mõjus PISA test, kus Eesti säras oma koolilaste teadmistega, aga Rootsi oli pingereas üks suuremaid kukkujaid. Nii sai koolist valimiste teema. Teisalt võtab maad tüdimus kaua võimul olnud valitsuse üle, ehkki riigi majandus on hästi hoitud ja valitsuse poliitikute renomee – olgu see rahandusminister Anders Borg või välisminister Carl Bildt – kõrge ka rahvusvahelisel tasandil.

Valimiste tulemuse võibki otsustada see, kas viimasel nädalal räägitakse rohkem majandusest ja välispoliitikast või sotsiaalküsimustest. Viimane kallutaks kaalukausi opositsiooni kasuks.

Sotsiaaldemokraadid eesotsas endise ametiühinguliidri Stefan Löfveniga lubavad praeguse valitsuse maksukärped umbes kolmandiku ulatuses tagasi pöörata. Kõrgemaid makse on oodata pankadel ja suurema sissetuleku saajatel. Varamaks võib taastuda. Sel moel saadud lisavahendid on plaanis investeerida haridusse, avaliku sektori töökohtadesse ning tõsta töötu abiraha ja haigushüvitisi.

Väga paljudes teemades – olgu see tuumaenergia, keskkond või ka maksuteema – ei ole opositsiooniparteide hulgas üksmeelt. Nii ei tuldud enne valimisi välja ka ühtse platvormiga.

Valitsuskoalitsioon hoiatab, et opositsiooni võimule tulek võib osa nende valitsemisaja positiivsetest arengutest Rootsi majanduses tagasi pöörata. Utreerides hoiatas Rootsi mõjuka Wallenbergide tööstusperekonna liige Jacob Wallenberg ajalehele Financial Times suve hakul antud intervjuus “massiivse vasakpöörde” eest, mis võib ajendada ettevõtteid Rootsist lahkuma.

Sotsiaaldemokraadid väidavad vastu, et mingeid radikaalseid muutusi nad ei plaani ning et neil on ka ettevõtjate hulgas arvestatav toetus. Peaministriks saaks sellisel juhul Stefan Löfven, kes enne sotsiaaldemokraatide liidriks saamist juhtis aastatel 2006–2012 tööstuse ametiühingut ­IF Metall. Ministri või parlamendiliikme kogemust tal varasemast ei ole.

Rootsi majanduses ohtlikud riskid. Rootsi majanduse seis on valimiste eelõhtul pealtnäha hea – SKP kasvas mullu 1,6% ja IMFi värske ülevaate järgi on oodata kasvu kiirenemist.

Samas on nõrkuseks kõrgel 8% tasemel juurdunud tööpuudus ning laenu- ja kinnisvaraturult johtuvad ja järjest kasvavad riskid, mida pole seni suudetud adekvaatselt maandada. See on ohuks nii Rootsi kui ka Eesti finantssüsteemi stabiilsusele. Poliitikutele pole see aga südikust lisanud, et näiteks laenamist soosiv eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastus lõpus ära kaotada, nagu on värskeimalt soovitanud IMF oma vastvalminud ülevaates Rootsi majandusest.

 

Tasub teada

  • Nordea pakub kolme stsenaariumit

1. Kui sotsiaaldemokraatide juhitud opositsioon saab üle 50% häältest, moodustavad valitsuse tõenäoliselt sotsiaaldemokraadid ja rohelised, saades tuge vasakparteilt ja ehk ka feministidelt. Rootsi kroon tugevneks, inflatsioon kiireneks maksutõusudest ja keskkonnatasude tõusudest.

2. Kui opositsioon saab rohkem hääli kui praegune võimukoalitsioon, kuid toetus jääb alla 50%, astub valitsus tagasi ja üritatakse moodustada uut sotsiaaldemokraatide juhitud valitsust. Määravaks saab, kas suudetakse vastu võtta eelarve. Praegune koalitsioon võib sellele vastu hääletada.  Käivituks stsenaarium 3. Rootsi kroon nõrgeneks, kuna poliitiline risk kasvab.

3. Kui võimukoalitsioon sotsiaaldemokraatide juhitud opositsiooni kõrvale tõrjub, jätkab praegune valitsus nagu siiani Rootsi ­Demokraatide vaikival toel. Rootsi kroonile poliitilist riski koormaks ei tule.
Arvamusküsitluste järgi on alust oodata teise stsenaariumi rakendumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. September 2014, 19:39
Otsi:

Ava täpsem otsing