Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas panna inimesi tegutsema?

    Inimesed tegutsevad tõhusalt siis, kui neil on selleks motivatsioon ja tahe. Et panna inimesi midagi tegema, näidake neile, et teised juba teevad seda.

    Panemaks inimesi pikaks ajaks midagi automaatselt tegema, laske neil kujundada uus harjumus või muuta mõnd olemasolevat harjumust. Enne kui üritate inimesi midagi tegema panna, tehke midagi nende heaks, nii et nad tunneksid vajadust vastata, kirjutab 15. septembri Äripäeva Kuidas-rubriik.
    Tänapäeva teadus on motivatsioonikäivitajate uurimises jõudnud päris kaugele ning enam pole kohane, et juht ainsate vahenditena hoiab ühes käes piitsa ja teises präänikut.
    Peatselt Äripäeva raamatukirjastuses ilmuvas raamatus kirjeldab käitumispsühholoog Susan Weinschenk inimese tahte äratamise taga peituvat seitset liikumapanevat jõudu ja seda, kuidas nende abil on võimalik inimeste otsuseid ja tegevust suunata.
    Seitse motivatsioonikäivitajat:
    1. Kuulumisvajadus. Inimene on väga sotsiaalne ja tal on tugev alateadlik soov teistega seotud olla, see on kaasa sündinud. See innustab meid tõhusamalt tegutsema, kui tunneme, et töötame teistega koos. Me otsustame meelsamini millegi sellise kasuks, mida suur hulk inimesi pooldab. Me teeme tõenäolisemalt midagi sellist, mida palub tuttav või autoriteetne inimene ning järgime parema meelega sellise inimese soovitusi või palveid, kes meile meeldib või on meie sarnane.
    2. Harjumused. Suur osa inimese igapäevaseid tegevusi on harjumused, mida me järgime mõtlemata. Nii enda kui ka teiste väljakujunenud harjumusi pole lihtne muuta, sageli peetakse seda lausa võimatuks. Ometi on võimalik üsna kergesti vanu harjumusi muuta ja uusi luua, kui tunda nende kujunemise taga olevaid mehhanisme. Harjumused toimivad päästiku ja preemia mehhanismi alusel ning teadliku päästikute ja preemiate valiku ja rakendamise abil saab neid ka kujundada ning muuta.
    3. Lugudes kätkev jõud. Kõik meie tegemised on seotud looga, mis me oleme endast ja ümbritsevast kujundanud. Me tahame oma minapildile truuks jääda ja sellele tugineb suur osa meie otsuseid. Nende lugude tundmine ja muutmine on võimas inimeste tegutsemise suunamise vahend.
    4. Piits ja präänik. Head ja läbiproovitud piitsa ja prääniku meetodit ei maksa moodsamate kõrval siiski unarusse jätta. Tänapäevased uuringud ja võimalused tõestavad sageli, et ­aegade vältel katse-eksituse meetodil leitud lahendused on tõhusad. Nüüdse aja eelis on vaid see, et tunneme täpsemini nende taga peituvaid mehhanisme ja saame neid seetõttu paremini rakendada. Küllap on igaüks märganud, et piitsa ja prääniku meetod ei toimi sugugi alati. Sel juhul ei ole viga meetodis eneses, vaid selles, kuidas täpselt seda rakendatakse.
    5. Instinktid. Instinktiivsed reaktsioonid on tugevad ja automaatsed. Nende hulka kuuluvad meie reaktsioonid uudsusele, ohule, toidule ja seksile. Instinktid sunnivad meid mõnda asja teravalt tähele panema ja teist ignoreerima. Kõige võimsamad tegudele ärgitavad instinktid on seotud kaotuse- ja ohuhirmuga, kontrollimisvajadusega, turvalisusvajadusega ning toidu ja seksiga. Kaotuse- ja ohuhirmuga seotud olukorrad pälvivad inimese jäägitu tähelepanu ja jäävad meelde. Kui aga eesmärk on inimesi osalema ärgitada, tuleb tagada nende turvatunne.
    6. Meisterlikkuse saavutamise soov. Inimestel on suur sisemine tung omandada uusi oskusi ja teadmisi. Soov saavutada meisterlikkus võib avaldada isegi tugevamat mõju kui preemia andmine. Ümbrust ja olukordi on võimalik niimoodi mõjutada, et see kaasasündinud tung ilmneks. Mõned olukorrad õhutavad meisterlikkuse saavutamise soovi, teised suruvad seda alla. Meisterlikkuse saavutamise tung on tugevam, kui ülesanne on parajalt raske, kui inimesed saavad ülesandele läheneda iseseisvalt, neil lastakse vigu teha ning antakse selget tagasisidet, mis laseb vigadest õppida.
    7. Aju trikid. Meie aju on seadistatud kiireid järeldusi tegema. See on inimesele vajalik ümbruskonnale reageerimiseks, kuid loob ühtlasi automaatseid mõttemustreid, mis tegutsemist mõjutavad. Inimese otsus võib sõltuda sellest, kas ettepanek on esitatud talle lihtsas või keerulises vormis. Lihtsas vormis ettepaneku üle inimene sügavalt mõtlema ei hakka. Kui ettepanek on keeruline või kaasneb sellega midagi üllatavat, mõeldakse sügavamalt järele.
    Allikas: Susan Weinschenk
    Mis on mis
    “Kuidas panna inimesi seda või teist tegema”
    Omandage veenmise ning motiveerimise kunst ja teadus­
    Autor: Susan Weinschenk
    Tõlkija: Victoria Traat
    maht: 288 lk
    Ilmub: 20. septembril
    raamatupood.aripaev.ee
     
     
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.