Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Surve Venemaale kasvab

15. september 2014, 00:00

Homme plaanivad nii Ukraina kui ka Euroopa Parlament ratifitseerida Ukraina assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga, mis oli sütikuks Ukraina kriisile, tehes samas Venemaale ootamatu järeleandmise.

Reedel, mil USA ja Euroopa Liit avalikustasid uued sanktsioonid Venemaa survestamiseks, sündis Brüsselis kokkulepe, millega lükkub edasi oluline osa Ukraina ja ELi vahelise vabakaubandus­lepingu jõustumisest.

Ukraina välisministri Pavlo Klimkini, Venemaa majandusministri Aleksei Uljukajevi ja Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Karel De Guchti kohtumise järel teatas EL, et on valmis andma Kiievile 2015. aasta lõpuni ajapikendust imporditariifide alandamiseks Euroopa Liidu kaupadele.

“Pooled jätkavad arutelu, kuidas leida lahendus Venemaa väljendatud probleemidele,” teatas komisjon.

Pretsedent. Venemaa on protestinud, et ELi ja Ukraina vabakaubandusleping ujutab Venemaa turu Ukraina kaudu Euroopa kaupadega üle.

Karel De Gucht möönis, et Venemaale ei tohiks anda võimalust ELi ja Ukraina vahelises lepingus kaasa rääkida, sest see loob halva pretsedendi. Varem oli EL selle jäigalt välistanud. Samas võib selline pingeid maandav samm olla praeguses olukorras mõistlik.

“Tegemist on väga keerulise olukorraga. Tegemist on sõjaolukorraga,” ütles De Gucht reedel pärast kohtumist. “Kui see aitab pingeid maha võtta, on see hea,” vahendas Wall Street Journal. 14 kuu pikkune viivitus ei ole veel maailma lõpp.

Sügisel survestas Venemaa Ukraina toonast presidenti Viktor Janukovitšit, et too assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingut ELiga ei allkirjastaks. See toob Ukrainat lähemale Euroopa Liidule. Kui Janukovitš Moskva survele järele andis, vallandusid Kiievis rahvarahutused, mis on praeguseks kasvanud Lääne ja Venemaa tõsiseks vastasseisuks.

Venemaa lubas, et ei tühista nüüd Ukraina suhtes enamsoodustusrežiimi, nagu varem ähvardati. Euroopa Liit aga jätab jõusse juba kevadel ühepoolselt Ukraina kaupadele kehtestatud soodusrežiimi. Algselt pidi Ukraina hakkama lepingu oma osa täitma novembrist. Viivituse peavad heaks kiitma ka ELi liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Uued sanktsioonid. Palju teravamaks läks reedel seis lääneriikide sanktsioonidega Venemaa survestamiseks. Nii EL kui ka USA avalikustasid uued piirangud Venemaa finantssektori, naftafirmade ja kaitsetööstuse ettevõtete juurdepääsule Lääne kapitaliturgudele. Samuti tehnoloogiatele, kaupadele ja teenustele, mis on vajalikud energiasektorile uute maardlate hõlvamiseks Arktikas ning kildagaasi tootmise käivitamiseks. See õõnestab eelkõige Venemaa tulevase majanduskasvu aluseid.

“Vastuseks Venemaa otsesele sõjalisele sekkumisele ja jultunud püüdele olukorda Ukrainas destabiliseerida, oleme koos Euroopa liitlastega sanktsioone Venemaa vastu süvendanud ja laiendanud,” ütles USA rahandusminister Jack Lew reedel tehtud avalduses.

Üks suuremaid kaotajaid sanktsioonidest on USA enda energiahiid Exxon Mobil, mis on osa oma tuleviku kasvustrateegiast rajanud koostööle Venemaa riikliku naftahiiu Rosneftiga, mis on  nii ELi kui ka USA sanktsioonide nimekirjas. Reedene raund sanktsioone suleb seaduslünga, mis võimaldas Exxonil seni koostööd Rosneftiga jätkata. Alles augustis andis Venemaa president Vladimir Putin isiklikult videokonverentsi vahendusel stardipaugu Exxoni ja Rosnefti esimese puuraugu rajamisele Kara meres, kiites keerulises poliitilises olukorras pragmatismi ja kaine mõistuse võitu. Nüüd andis USA valitsus naftafirmadele kaks nädalat koostööprojektide seiskamiseks sanktsioneeritud firmadega. Nende seas on lisaks Rosneftile Gazprom, Gazprom Neft, Lukoil ja Surgutneftegaz.

Finantssektoris tähendavad karmimad sanktsioonid, et pikemaks kui 30 päeva ei ole Venemaa suurpankadel ja firmadel võimalust Euroopa Liidu ja USA kapitaliturgudelt laenu saada.

Laenukraanid kinni. Reedel tunnistas Venemaa panga Sberbanki juht German Gref, et välislaenuturud olid juba de facto sulgunud. “Laenu ei olnud võimalik saada ei kolmeks kuuks ega 30 päevaks,” ütles Gref agentuuri Bloomberg vahendusel. Uued sanktsioonid halvendavad finantssüsteemi olukorda veelgi.

Samas teatasid Euroopa Liit ja USA, et on valmis sanktsioonid tagasi pöörama, kui Venemaa aitab konstruktiivselt kaasa Ukrainas rahu taastamisele.

Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel, et ei mõista lääneriikide käitumist. “Ma ei saa ­uutest sanktsioonidest aru. Võib-olla mõnele ei meeldi, et olukord on rahunema hakanud,” ütles Putin, lubades Venemaa poolt vastumeetmeid.

  • Venemaa majandus raskustes

Venemaa keskpank hoiatas reedel majanduses kasvanud inflatsioonisurve eest, mis valdavalt ei ole tingitud monetaarsetest teguritest. Nii võib novembris ees ­oodata uus keskpanga baasintressimäärade tõus ajal, mil Venemaa majandus kasvab aeglaseimas tempos 2009. aasta majanduslangusest.

Veebruari 5,5 protsendilt on keskpanga baasintressimäär tänaseks kerkinud 8%-le. Augustis aasta baasil 7,6%-le kiirenenud inflatsioon on keskpanga sõnul septembris jätkanud kiirenevas tempos.

Rubla on USA dollari suhtes tänavu agentuuri Bloomberg andmeil nõrgenenud 13 protsenti, kapitali väljavool riigist oli esimesel poolaastal 74,6 mld dollarit, ületades kogu eelmise aasta näitaja.

Keskpanga musta stsenaariumi järgi, kui sanktsioonide mõju jääb pikalt kestma ja maksud tõusevad, jääb Venemaa majanduskasv aastatel 2015–2017 alla 1% taset.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. September 2014, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing