Rootsi otsib valimiste järel kurssi

Kolmest parteist koosnev vasakleer eesotsas sotsiaaldemokraatidega sai valimistel 43,7% suuruse toetuse, lahkuv koalitsioon 39,3%. Enim – enam kui kahekordselt – kasvatasid toetust sisserände vastased Rootsi Demokraadid, kerkides 12,9%ga riigis suuruselt kolmandaks parteiks.

Ükski peavoolu partei Rootsi Demokraatidega koostööd teha ei kavatse, kuid ei vasak- ega paremleeril pole parlamendis selget ülekaalu.

Lahkujate seas ka Borg ja Bildt. Valimiste tulemuse järgi lahkub võimult valitsus, mis riigi rahandust ohtu seadmata Rootsis mitu raundi makse kärpis ning riigi edukalt üleilmsest finants- ja majanduskriisist läbi tüüris. Ametist lahkuvad 2011. aastal ajalehe Financial Times poolt Euroopa Liidu parimaks rahandusministriks nimetatud ­Anders Borg ning tugev Balti riikide toetaja, välisminister Carl Bildt.

Peaminister Fredrik Reinfeldt teatas juba valimispäeva õhtul, et paneb ameti maha, kuna valimistulemuste järgi hakkavad nüüd valitsust moodustama suurima toetuse saanud sotsiaaldemokraadid. Uus peaministrikandidaat on sotsiaaldemokraatide juht Stefan Löfven.

“Rootslased pöörasid selja maksukärbetele ja erastamistele, kui lahendusele kõigile ühiskondlikele probleemidele,” ütles Löfven. “Nüüd on meil vaja solidaarsust.”

Valimistulemuste selgumise järel ütles Löfven, et kutsub koalitsioonikõnelustele rohelised ja Vasakpartei. Samuti on teretulnud Reinfeldti koalitsiooni kuulunud tsentristid ja liberaalid, et seada kõige kõrgemale Rootsi riigi huvid.

Rootsi Demokraatidega Löfven koostööd teha ei kavatse.

Rootsi Feministide Partei aga liiga vähese toetuse tõttu parlamenti ei pääsenud.

Ennustatakse keerulisi koalitsioonikõnelusi. Erinevalt Reinfeldti koalitsioonist 2006. aastal ei esitanud opositsioon valimiste eel ühist platvormi. Nii ennustatakse keerulisi koalitsioonikõnelusi. “Kardetakse seda, kui ühegi otsuse jaoks pole piisavat toetust ja asjad jäävad venima ja kui kuskilt ei paista selgust, kuidas nad valitsuse kokku saavad,” ütles agentuurile Bloomberg Nordea analüütik Annika Winsth.

Selge valimistulemuse puudumine nõrgestas eile Rootsi krooni. Kroon nõrgenes USA dollari suhtes 0,3%, 7,1456 krooni tasemele ja euro suhtes algselt 0,6%, kosudes siis 9,2327krooni tasemele.

Tänavu on Rootsi kroon nõrgenenud veidi üle 7%, pärast seda, kui Rootsi keskpank deflatsiooniohu tõrjumiseks enim jälgitud baasintressimäära juulis rekordiliselt madalale 0,25% tasemele langetas.

Rootsi Demokraadid nentisid, et põhivoolu parteidel on järjest raskem nende parteid eirata.

“Rootsi riik vajab järgmised neli aastat juhtimist ja see saab raske olema, kui keegi meiega rääkida ei kavatse,” ütles Rootsi Demokraatide juht Jimmi Akesson agentuuri Bloomberg vahendusel. “Valitsuse aktiivseks toetamiseks tahame midagi ka vastu saada, vähemalt immigratsioonipoliitika alal,” ütles Akesson. “Meil on mis tahes valitsuse toetamiseks konkreetsed nõudmised.”