Ehitusmaterjal. Uksed avanevad

17. september 2014, 00:00

Äripäeva ehitusmaterjalitootjate edetabeli kaks parimat käibekasvatajat keskenduvad ustele: Vindori ja Seicom Uksetehase käive suurenes mulluste tulemuste põhjal koguni ligikaudu 90% ja 60%.

Puidust sise- ja välisuksi tootva Seicom Uksetehase käive kasvas aastaga võrreldes 59%, 2,5 miljoni euroni. Mulluses majandusaruandes põhjendab Seicom Uksetehase juhataja Fred Üprus käibe kasvu ekspordiga, mis suurenes aastaga võrreldes neli korda. “Sellele aitas kaasa ühe suurema Soome ukse- ja aknatootja pankrot ja meie meeskonna tugevdamine Soome suunal,” ütles Üprus Äripäevale. “2013. aastat võib pidada ukseturul heaks aastaks. Tööd jagus kõigile uksetootjatele nii koduturul kui ka Skandinaavias,” lisas ta. Eksport Soome andis ettevõtte käibest 33%, ülejäänud osa teeniti Eestis.

Suuremad objektid, kuhu Seicom uksi tootis ja paigaldas, olid Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi hoone, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Rakvere Haigla, Rüütli 11/Gildi 7 hoone Tartus, Õismäe kool Tallinnas ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.

Üprus prognoosib, et 2015. aasta ei tule ukse- ja aknatootjatele halvem kui tänavune. Ettevõte loodab jätkata Eesti turul uksetootmist samas mahus ja saavutada puitaknatootmises koht tublide keskmise suurusega tootjate hulgas. Üpruse sõnul proovib Seicom kindlustada ja parandada tegevust ka Soomes ning leida püsipartnerid Rootsis ja Norras, kuhu müük on praegu kahjuks kaootiline.

Vindoril plaanis uus käibehüpe. Raplamaal Keava alevikus männipuidust ukselenge ja -liiste tootev Vindor kasvatas eelmisel aastal käivet koguni 87%. Ettevõte sai Skandinaaviast uusi kliente, kes tõidki suure käibe kasvu. Ettevõtte tegevjuht Janek Antipin ütles, et nad ekspordivad suure enamuse oma toodangust kas otseselt või kaudselt.

Vindori mullune käive oli 10,3 miljonit eurot, aasta varem oli see 5,5 miljonit. Kas praegu on välisturgudel suurem ehitusbuum, nõudluse kasv spetsiaalselt ustele või on tegemist puhtalt juhusega? Antipin nentis, et pigem on Skandinaavias osa toodete tootmist koomale tõmmatud.

Vindor on tänavuseks aastaks planeerinud  14 miljoni euro suuruse käibe, seisab majandusaruandes, selleks tahetakse kasvatada mahtu ja kliendibaasi laieneva tooteportfelli kaudu.

Aru Grupp läheneb kriisieelsele näidule. Paremuselt 40. käibekasvataja oli Lääne-Virumaa ettevõte Aru Grupp, kelle toodangu mahust moodustavad puituksed ja -aknad ligi 65%, peale selle toodab firma puidust treppe ja maju. Ettevõtte juhi ­Juhan Viise sõnul läheneb mullu 6% käivet kasvatanud Aru Grupp järk-järgult kriisieelsele tasemele. Eelmise aasta kasvu põhjusena nimetas ta peamiselt sihtturgude stabiliseerumist. Aru 7,9 miljoni eurosest konsolideeritud käibest andis Eesti 57%, Jaapan 12% ja Iirimaa 11%.

Tänavu edestab Aru eelmise aasta käibemahtu 7%. Viise sõnul on üks oluline faktor kindlasti tootearendus – ettevõte tõi turule uue sarja soojapidavamaid aknaid ning välisuksi, mis on turgudel hea vastuvõtu leidnud. Järgmisel aastal ootab Aru käibe kasvu 5% hoolimata poliitilisest ebastabiilsusest.

Haapsalu Uksetehas, mis oli edetabelis 36. kohal, suurendas mullust käivet 9%, 8,1 miljoni euroni­. Käive kasvas võrdselt nii kohalikul kui ka eksporditurul. Ekspordi osatähtsus kasvas käibes ligikaudu 40%ni, peamised ekspordimaad olid Soome ja Norra.

Tehase Eesti käive kasvas ettevõtte juhi Ago Soomre sõnul minimaalselt. “2014. aasta kohta võib öelda, et 2006.–2007. aasta buumi lõhna oli pisut õhus,” ütles Soomre Äripäeva erilehele Ehitus. “Eestisse müügi käibe kasv on sellel aastal märkimisväärne, mis oli omakorda tänuväärne, kuna meie eksport Soome on kahjuks kahanema hakanud.” Soomre sõnul tänavu küll käive kasvab, kuid ekspordi osatähtsus käibes väheneb mõnevõrra. Ettevõtte selle aasta eesmärk on kasvada 10%. “Poolaasta numbrite järgi olime enam-vähem selles graafikus, kuid tundub, et aasta lõpp on pisut rahulikum ja kasv jääb tõenäoliselt 5–6% kanti,” ütles Soomre. Järgmisel aastal ­ootab ta samuti 10% kasvu tingimusel, et Euroopas on ikka veel rahu.

 

Kommentaar

  • Suureneb kallite eriprojektide huvi

Juhan Viise, Aru Grupi juhataja
Puituste ja -akende valdkonnas on nii Eestis kui ka välisturgudel kasvanud huvi eriprojektide vastu, mis on oluliselt töömahukamad võrreldes tavatoodetega, kuid hinnalt kallimad. Trend: keerulisemad tooted muutuvad kallimaks, lihtsamad, masstootena tehtavad tooted püsivad hinnas või pigem odavnevad konkurentsist tingituna. Aeg, kus eriprojekte oli võimalik Eestist masstoote hinnaga saada, on läbi.

  • Välisuste nõudlus ei kasva

Ilmar Iva, Viking Window tegevdirektor
Välisuste tootmise maht ei ole viimase paari aasta jooksul suuremaks läinud sel põhjusel, et kui hooned kavandatakse-planeeritakse, siis on läbipääsud ehk uksed võrreldes akendega teatud vahekorras.
See ei muutu.
Uste erinevaid lahendusi on rohkem, viimastel aastatel tuntakse rohkem huvi lükanduste vastu, populaarsemaks on saanud ka voldikuksed ja suuremad liikumisläbipääsud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. September 2014, 20:00
Otsi:

Ava täpsem otsing