Fiat plaanib ratsutada musta täku seljas

Uue ettevõtte kroonijuveeli Ferrari nimel käis tugev võitlus. “Ferrari on nüüd ameeriklaste oma, mis tähendab ühe ajastu lõppu,” ütles 1973. aastal Enzo Ferrari alluvusse tööle läinud ja viimased 23 aastat Ferrari tegevjuhina töötanud Luca di Montezemolo.

Ta teatas, et astub ametikohalt tagasi 13. oktoobril ehk päeval, mil peaks ootuste järgi toimuma FCA börsidebüüt New Yorgis. Tema asemel asub Ferrarit juhtima Fiati ja FCA tegevjuht Sergio Marchionne.

“Ei tohiks alahinnata Ferrari tähtsust kontsernile. Ferrari määrab, kes me autotootjana oleme,” ütles Marchionne pressikonverentsil, kus di Montezemolo oma tagasiastumisest teatas.

Pealiskaudsel vaatlusel pole tegu väga olulise muutusega, kuid see samm muudab tohutul määral olukorda nii Ferraris kui ka tema ema­firmas FCAs.

Enne kui saame tulevikku vaadata, heidame pilgu minevikku. Di Montezemolo oli Enzo ­Ferrari isiklik abiline, kes asus kõigest 27aastasena juhtima Scuderia Ferrarit ehk Ferrari vormel 1 võistkonda.

Tuli koos eduga. Pärast Enzo surma 1987. aastal oli Ferrari varemetes. Nad polnud aastaid vormeli­­tiitleid võitnud, firma oli suurtes võlgades ning pankrot virvendas silme ees.

Aastal 1991 sai Ferrari tegevjuhiks di Montezemolo. Ta restruktureeris kogu ettevõtte. Vormelis saabus edu 2000. aastal, kui Michael Schumacheriga võideti esimest korda pärast 21 aastat sõitja meistritiitel. Järgnes ilmselt ühe sõitja ja meeskonna kõige domineerivam periood terves vormel 1 ajaloos.

Ferrari tänavasõiduautode haru tuli di Montezemolo juhtimisel võlgadest välja. Praegu on firma Fiati kontserni kroonijuveel. Hoolika strateegiaga on Ferrarist saanud maailma üks kallimaid ja eksklusiivsemaid brände.

Kui kõik on nii imeline, miks siis lasta lahti mees, kes on kogu edu taga? Selleks on peaasjalikult kaks põhjust – vormel 1 ning erinevused Marchionne ja di Montezemolo tulevikunägemuste vahel.

Peamiseks põhjuseks toodi vormel 1. Ferrari pole parima sõitja tiitlit pärast Kimi Räikköneni triumfi 2007. aastal võitnud. Sellest on möödas kuus ja pool hooaega, aga Ferraril on vaid mõnel üksikul korral olnud lootust esikohale jõuda. Tänavu on Ferrari punased vormelid domineerivatest Mercedestest lootusetult kaugel.

Ferrarile on vormel 1 vähemalt sama tähtis kui tänavasõiduautode tootmine, kui mitte tähtsamgi.

Vaidlus raha pärast. Teine põhjus on ratsionaalsem kui Ferrari fännide uhkus ja au. Nimelt soovib Marchionne Ferrarist rohkem raha emafirmale ehk FCA-le teenida.

Ferrarist 90% kuulub Fiatile, mille omandab FCA. Di Montezemolo on Ferrari tootmis­mahu hoidnud umbes 7000 auto juures, et säilitada eksklusiivsust ja erilisust. Marchionnel on aga asjast teine nägemus. Ta on välja öelnud, et Ferraril on nõudlust toota vähemalt 10 000 autot aastas.

Arvestades, et Ferraride tootmine on Fiati kontserni kõige kasumlikum äri, on soov tootmismahtu tõsta mõistetav. Näiteks 2013. aastal müüs Ferrari 396 autot vähem kui aasta varem, ent käive kasvas 5% võrra. Kasv tuli lisade müümisest – klientidele pakuti võimalust autosse oma maitse järgi lisasid juurde osta.

Probleem oli aga selles, et di ­Montezemolo tahtis hoida Ferrari autonoomse osana Fiatist, mis otsustab ise oma tegemiste üle ega muutuks selliseks tütarfirmaks nagu Lamborghini on Volkswagenile. Marchionnel on aga plaanis 55 miljardi eurone laienemisplaan, mis vajab rahastamist. Enne seda tahetakse 13. oktoobril tuua New Yorgi börsile uue ühendfirma Fiat Chrysler Automobiles NV aktsiad.

Suured plaanid. Ahvatlusele on raske vastu panna, kui sul seisab nurgas rahalehm ja sa tead, et sealt saab praegusest palju rohkem välja lüpsta. Eriti, kui sul on kukil investorid ja nõukogu, kes soovivad näha suuremaid numbreid.

FCA-le on Ferrari ülitähtis. Kuigi aastakäive jääb umbes kahe ja poole miljardi euro juurde, mille Chrysler teenib kahe nädalaga, avab Ferrari ukse luksus- ja sportautode turule. Väidetavalt teeb Marchionne panuse luksusautode madalamale otsale ehk hinnatundlikumatele klientidele. BMW, Mercedes, Porsche ja teised juba kasutavad seda taktikat ja nende müük kasvab jõudsalt.

Üldiselt ei ole kahtlust, et Ferrari numbrid ­hakkavad Marchionne juhtimisel kasvama. See tähendab head FCA-le, mis omakorda tähendab head firma aktsionäridele New Yorgi börsil. Ma julgen aga kahelda, et see tähendab head Ferrarile ja Enzo pärandile.