Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Šotimaa valib – liidus või lahus

18. september 2014, 00:00

Eesti aukonsul Šotimaal Iain Lawson, kes poseerib ühel 2005. aasta novembrikuu fotol välis­minister Urmas Paetiga Šoti ja Eesti sõpruse märgiks loodud sinimustvalge ruudumustriga kildis, on tänase referendumi eel teinud aktiivselt kampaaniat iseseisvuse poolt.

“Igasuguse kõhkluseta hääletan “jah”,” ütleb Lawson, kes 1990. aastatel investeeris ja käivitas Eestis ELi nõuetele vastavat kahjuritõrjet.

“Esiteks sellepärast, et usun demokraatiasse,” seletab ta. Šotlased on üks vanimaid ja jõukamaid rahvaid Euroopas, kellel on selgelt eristuv kultuur ja pärand. Üle 300 aasta tagasi, kui Inglismaaga liitu mindi, ei küsitud rahva arvamust. “Meie esimene võimalus on nüüd, sel neljapäeval,” ütleb Lawson.

Lawson kirjeldab Šotimaa ja Inglismaa liitu kui ebaharilikku, kus üks osapool on lasknud teisel ära võtta kogu oma vara ja teha kõik otsused. “Loodan, et Šotimaa saab uuesti normaalseks ja muutub sõltumatuks riigiks nagu Eesti,” ütleb ta.

Vaene rikas riik. Lawson ei mõista, miks ei saanud arenenud riikide seas esimesena naftat avastanud Šotimaa sellest rikkamaks. Miks elab viiest miljonist elanikust üks miljon allpool vaesuspiiri, kui OECD andmeil on Šotimaa arenenud riikide seas jõukuselt 14. kohal?

Siin on selgelt süü kaugel keskvõimul, arvab Lawson. “Šoti mured jõuavad harva parlamendi päevakorda ja kui nad ka jõuavad, on meil liiga vähe saadikuid, et hääletust võita,” ütleb ta.

650 parlamendisaadikust on šotlasi alla 10% ning vaid üks neist konservatiiv. “Ometi valitsevad Šotimaad Londonist konservatiivid.”

Vimma konservatiivide vastu hoiab hõõgvel mälestus Margaret Thatcherist, kes tõi Šotimaale deindustrialiseerumise ja vihatud maksud.

Eesti teine aukonsul Šotimaal, kinnisvara­konsultant Simpson Buglass, hääletab täna Šotimaa iseseisvumise vastu.

“Ma leian, et kõiki iseseisvumise majanduslikke riske ei ole välja toodud ja need võivad olla päris negatiivsed,” põhjendab ta.

Buglass ütleb, et ei näe põhjust, miks peaksid šotlased kõrvale heitma selle, mis nad ühises liidus brittidega on saavutanud. “Miks peaks Šoti valija tahtma ohtu seada oma elatustaset, positsiooni maailma areenil või majanduslikku jõukust üksnes selle nimel, et üht unistust taga ajada,” imestab ta. “Saan järeldada ainult seda, et iseseisvuse pooldajad ei hooma kaasnevate väljakutsete kogu ulatust ja riske, või et nad vilistavad sellele, mis samuti on tugev poliitiline sõnum.”

Buglass möönab, et “jah” leeril on palju kiiduväärt ambitsioone, millest suur osa puudutab võrdsema ühiskonna loomist. Kulude pool jääb aga varju. Niisamuti seegi, et Šotimaa ongi juba n-ö riik riigis, millel on arvestatavad iseotsustamise õigused. “Paistab, et referendumi tulemuse  võivad otsustada emotsioonid, näivused ja eel­arvamused, mitte faktid ja loogika,” nendib ta. “Erakorraline seis Šotimaal, mis on maailmale andnud nii ­David Hume’i kui ka Adam Smithi, kaks suurt originaalset ja küsimuse esitava mõttelaadiga mõtlejat.”

Turg kinni nagu Eestil Venemaaga. Šoti põllumees Neil Godsman, kes on ka Eestis juba üle 15 aasta piimafarmi pidanud, plaanib hääletada iseseisvumise vastu. “Kindlasti ei,” kostab Šotimaalt läbi telefoniragina.

Ta räägib, et lahkulöömise järel võib tekkida samasugune olukord nagu Eestis Venemaaga, kus Inglismaa lihtsalt ei osta enam Šotimaa kaupa. Inglismaal pole selleks vajadust,  Prantsusmaalt ja Saksamaalt võib saada odavamalt. “Pole põhjust oma turgu ära anda,” on Godsmani esimene argument.

Lisaks ei meeldi talle Šoti poliitika tugev vasakpoolsus. “Eestis on valitsus kas paremtsentristlik või vasaktsentristlik. Kardan, et Šotimaal oleks tugevalt vasakpoolne valitsus ja sellist ma ei taha.”

Mures on ta ka tuleviku pärast Euroopa Liidus.

“Arvan, et peame uuesti liikmelisust taotlema,” ütleb Godsman. Seal võidakse Šotimaalt nõuda ­euro käibelevõttu, sest n-ö uus liikmesriik ei pruugi enam erandit saada. Šotlased aga eurot ei taha. Teisalt ei pruugi mõni praegune liikmesriik Šotimaa liitumist heaks kiita, näiteks Hispaania, millel on omad separatistlikud liikumised. Ka ELi põllumajandustoetustega oleks lõpp, arutleb mees.

Godsman arvab, et ettevõtjad hääletavad valdavalt iseseisvuse vastu. Poolt hääletavad riigiteenistujad, kellel n-ö midagi kaotada ei ole – siis on kerge muutuse poolt hääletada.

2005. aastast Balti riikides konsultatsiooni ja tarkvaraärisid arendanud Neil Mathieson ütleb, et on sünnimaalt liiga kaua ära olnud, et hääletada, kuid perspektiivis peab ta võimalikuks, et iseseisev Šotimaa on Suur­britanniast edukam. “Realistina annan aru, et see võtaks aastaid, võib-olla aastakümneid, tuues kaasa omajagu valu ja probleeme.”

Debatt ei ole aus. Enim pahandab Mathiesonit ausa debati puudumine – ta ütleb, et on pettunud nii “jah” kui ka  “ei” leeris. “Jah” leer ilustab liialt, sest on selge, et üleöö Šotimaast Norrat ei saa. Seda enam, et ressurss on ammendumas. “Ei” leer on aga valinud hirmutamistaktika. Šotlased on haritud ja poliitiliselt aktiivsed, selline hirmujutt neile ei meeldi, ütleb Mathieson.

Parimal juhul tahaks ta näha, et otsus – olgu poolt või vastu – sünniks selge enamusega. Arvamusküsimused näitavad aga väga tasavägist seisu.

“Reede saabudes on väga paljud õnnetud,” on Mathiesoni lähim tulevikuvaade.

  • EA Reng on äraootav

Erasektori majandussidemed riikide vahel jääksid tugevaks, kuid uus riigipiir tooks siiski muudatusi, ütles arhitektuuri- ja inseneribüroo EA Reng arendusjuht ­Oliver Lätti Šotimaa võimaliku eraldumise kohta.

EA Reng on Eesti suurim arhitektuuri- ja inseneribüroo, mil on Suurbritannias Edin­burghis tugipunkt. Kas ettevõte koliks Šotimaa iseseisvumise järel uuest piirist lõuna poole?

Lätti vastas, et “jah” poole võidul kaalub ettevõte olukorda vastavalt muutunud tingimustele. Paljud ettevõtted ja  pangad on teatanud kavast kolida.

Iseseisvusdebatis on “jah” poole väited jätnud spekulatiivsema mulje, kuna iseseisvumise korral sõltub edasine väga paljude läbirääkimiste tulemustest, ütles Lätti.

“Keegi ei saa veel teada, mis need endaga täpselt kaasa tooks,” ütles ta.

Lätti sõnul loeb firma Suur­britannia turgu oma BIM-­tehnoloogia baasil loodavatele innovaatilistele kavandamistoodetele igati perspektiivikaks, kuna aastast 2016 on Ühendkuningriikide valitsus otsustanud rakendada BIMi kõigil ehitussektori riigihangetel.

 

Kommentaar

  • “Jah” tooks pikad lahutusläbirääkimised

Marko Mihkelson, riiigikogu liige
Šotimaa referendum on kujunenud palju ettearvamatumaks, kui veel mõni nädal tagasi arvati. Seepärast on paljud küsimused vastuseta.
Kiirelt ei muutu midagi. Kui Šotimaa referendum annaks “jah” tulemuse, algavad tõenäoliselt pikki kuid kestvad lahutusläbirääkimised. Samas pole meil karta, et ­Walesis (NATO tippkohtumisel – toim) kokkulepitu seeläbi kuidagi nõrgemaks jääks.
“Jah” vastus avaldaks mõju teistelegi samasisulistele arengutele Euroopas või kaugemal. Samas oleks praegu tulutu spekuleerida võimalike arengute üle, sest maailm on niigi ettearvamatu. See doomino­ahel lihtsalt lisaks ühe teguri.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. September 2014, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing