Uksetootjad murravad Põhjamaadesse

17. september 2014, 09:29
Vindor OÜ tegeleb Raplamaal ukselengide ja liistude tootmisega.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20140917/NEWS/309179946/AR/0/AR-309179946.jpg

Äripäeva ehitusmaterjalitootjate edetabeli kaks parimat käibekasvatajat keskenduvad ustele: Vindor ja Seicom Uksetehas, kes mulluste tulemuste põhjal suutsid müügitulu suurendada vastavalt 87% ja 59%.

Puidust sise- ja välisuksi tootva Seicom Uksetehase müügitulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 59%, 2,5 miljoni euroni. Aasta varem ulatus müügitulu 1,6 miljoni euroni. Ettevõtte mulluses majandusaruandes kasvas Seicomi Uksetehase juhataja Fred Üpruse teatel käive põhiliselt ekspordi tõttu, mis kasvas 2012. aastaga võrreldes neli korda.

"Sellele aitas kaasa ühe suurema Soome ukse- ja aknatootja pankrot ja meie meeskonna tugevdamine Soome suunal.," ütles Üprus Äripäevale. "2013. aastat võib pidada ukseturul heaks aastaks. Tööd jagus kõigile uksetootjatele nii koduturul kui ka Skandinaavias," lisas ta, kiites heades tulemustes meeskonnatööd. Eksport Soome moodustas ettevõtte käibest 33%, ülejäänud müügitulu teeniti Eestis.

Suuremad objektid, kuhu Seicom tootis ja paigaldas uksi, olid Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi hoone, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Rakvere Haigla, Rüütli 11/Gildi 7 hoone Tartus, Õismäe kool ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.

Trügib aknaturule. Tänavuseks eesmärgiks seadis Seicom mullu puitakna liini täisvõimsusega tööle rakendamise ja jätkuva eduka koostöö tegemise partneritega. Uksetootmises Üprus olulist kasvu ei oota, küll proovib ettevõte sulanduda aknatootjate ridadesse, kui tänavu alustas Seicom Uksetehas puit- ja puitalumiiniumakende tootmist.

Üprus prognoosib, et 2015. aasta ei tule ukse- ja aknatootjatele halvem kui tänavu. Ootused on jätkata Eesti turul uksetootmist samas mahus ja saavutada puitakna tootmises koht tublide keskmise suurusega tootjate hulgas. Üpruse sõnul proovib Seicom kindlustada ja parandada tegevust ka Soome suunal ning leida püsipartnerid Rootsis ja Norras, kuna tänane müük nendesse riikidesse on kahjuks kaootiline.

Mullu sai Skandinaaviast uusi kliente, kes tõid ettevõttele ka suure käibe kasvu, Raplamaal Keava alevikus tegutsev männipuidust ukselengide ja -liistude tootja Vindor. Ettevõtte tegevjuht Janek Antipin ütles, et nad ekspordivad suure enamuse oma toodangust kas otseselt või kaudselt.

Vindori mullune müügitulu moodustas 10,3 miljonit eurot, aasta varem oli see 5,5 miljonit. Kas praegu on välisturgudel suurem ehitusbuum, nõudluse kasv spetsiaalselt ustele või on tegemist puhtalt juhusega, vastas Antipin, et pigem on Skandinaavias osades toodetest tõmmatud tootmist koomale. Pikemalt ei soovinud ta teemat kommenteerida.

Vindori mulluse majandusaruande põhjal on ettevõte seadnud tänavuseks eesmärgiks kasvatada mahtu ja kliendibaasi laieneva tooteportfelli kaudu. Planeeritud käibeks on 14 miljonit eurot.

Stabiilsus kasvatab. Ligi 100 ettevõttest paremuselt 40. käibekasvataja oli Lääne-Virumaa ettevõtte Aru Grupp, kelle toodangu kogumahust moodustavad puituksed ja -aknad ligi 65%, samuti toodab firma puidust treppe ja maju. Mullu 6% käivet kasvatanud Aru läheneb ettevõtte juhi Juhan Viise sõnul järkjärgult kriisieelsele tasemele. Eelmise aasta kasvu põhjustas peamiselt sihtturgude järkjärguline stabiliseerumine. Aru 7,9 miljoni eurosest konsolideeritud käibest moodustas Eesti 57%, Jaapan 12% ja Iirimaa 11%.

Tänavu edestab Aru eelmise aasta käibemahtu 7%. Viise sõnul on üks oluline faktor kindlasti tootearendus, kuna ettevõte tõi turule uue sarja rohkem soojapidavad aknad ning välisuksed, mis on leidnud turgudel hea vastuvõtu. Järgmisel aastal ootab Aru käibekasvu 5%, hoolimata poliitilisest ebastabiilsusest.

Haapsalu Uksetehas, mis oli paremuselt 36. käibe kasvataja, suurendas mullust müügitulu 9%, 8,1 miljoni euroni. Ettevõtte mulluse majandusaruande järgi suutis uksetehas täita nii eesmärgid kui kohustused. Haapsalu Uksetehase käive kasvas võrdselt nii kohaliku kui ekspordituru arvelt. Ekspordi osatähtsus kasvas käibes 39,3%ni (2012: 35,3%), peamised ekspordimaad olid jätkuvalt Soome ja Norra.

Tehase Eesti käive kasvas ettevõtte juhi Ago Soomre sõnul minimaalselt. "2014. aasta kohta võib öelda, et 2006.-2007. aasta buumi lõhna oli pisut õhus," on Soomre tänavu öelnud Äripäeva erilehele Ehitus. "Eestisse müügi käibe kasv sellel aastal on märkimisväärne, mis oli omakorda tänuväärne, kuna meie eksport Soome on kahjuks kahanema hakanud võrreldes eelmise aastaga." Soomre sõnul tänavu küll käive kasvab, kuid ekspordi osatähtsus käibes väheneb mõnevõrra. Ettevõtte selle aasta eesmärk on kasvada 10%. "Poolaasta numbrite järgi olime enam-vähem selles graafikus, kuid tundub, et aasta lõpp on pisut rahulikum ja kasv jääb tõenäoliselt 5-6% kanti," ütles Soomre. Järgmisel aastal ootab ta samuti 10% kasvu tingimusel, et Euroopas on ikka veel rahu.

KOMMENTAAR

Suureneb kallite eriprojektide huvi
Juhan Viise, Aru Grupi juhataja
Puituste ja -akende valdkonnas on nii Eestis kui ka välisturgudel kasvanud huvi eriprojektide vastu, mis on oluliselt töömahukamad võrreldes tavatoodetega, kuid hinnalt kallimad. Trend: keerulisemad tooted muutuvad kallimaks, lihtsamad, masstootena teostatavad tooted püsivad hinnas või pigem odavnevad konkurentsist tingituna. Aeg, kus eriprojekte oli võimalik Eestist masstoote hinnaga saada, on läbi.

Välisuste nõudlus ei kasva
Ilmar Iva, Viking Window tegevdirektor
Välisukse tootmise maht ei ole viimase paari aasta jooksul suuremaks läinud seepärast, et kui hooned kavandatakse-planeeritakse, siis on läbipääsud ehk uksed võrreldes akendega teatud vahekorras. See ei muutu.
Uste erinevaid lahendusi on rohkem, viimastel aastatel tuntakse rohkem huvi lükanduste vastu, populaarsemaks on saanud ka voldikuksed ja suuremad liikumisläbipääsud.

TABEL
Ehitusmaterjalitootjate käibekasvu TOP 10

Koht, ettevõtte nimi, käibekasv 2013. aastal, käive (tuh eur) 2013. aastal, koht koondTOPis
1. Vindor, 87%, 10 264, 2.
2. Seicom Uksetehas, 59%, 2 537, 50.
3. Lasbet Tootmine, 56%, 10 901, 22.
4. KMT Prefab, 46%, 3 669, 77.
5. Textuur*, 42%, 5 946, 47.
6. Talot, 41%, 10 747, 11.
7. Peetri Puit**, 40%, 10 219, 6.
8. Maru Metall, 39%, 9 844, 39.
9. Seicom, 38%, 1 933, 45.
10. Betoneks*, 37%, 19 833, 1.

* konsolideeritud
** konsolideerimata

Allikas: Äripäev

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. September 2014, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing