Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Lastekodust elukeeristesse
Ilmar Raagi värske film “Ma ei tule tagasi” räägib kahe lastekodutaustaga noore eneseleidmisest, lavastaja ise märgib, et tema jaoks on see mõistulugu ligimesearmastuse tähendusest.
Ilmar Raag on lavastanud neli filmi. Režissööri kohta pole see suur number, kuid kvaliteeti arvestades on Raag ammu õpipoisi rollist välja kasvanud. Ta alustas 2007. aastal koolivägivallast rääkiva noortefilmiga “Klass” - see käsitles teemat, mis on ühiskonnas ilmne, aga sellest sisuliselt rääkimine on ikkagi tabu.
Sama võib öelda ka tema mulluse filmi “Kertu” temaatika kohta. Maakoht – romantiline külajoodik armub noorde naisesse, kes on kasvanud üles türannist isa käe all ning igas mõttes ebakindel. Mis armastuslugu see on, küsiks paadunud romantikud, kes harjunud USA imalate komöödiatega. Aga reaalne elu on teine. Film läks eestlastele korda, seda tõestab seegi, et see oli eelmisel aastal vaadatuim kodumaine film kohalikes kinodes.
Prantsusmaalt Venemaale. 2012. aastal valmis Raagi taktikepi all Eesti-Prantsusmaa-Belgia koostööfilm “Eestlanna Pariisis”. Rahvusvahelise tagapõhjaga on ka tema värskeim linateos “Ma ei tule tagasi”. Selles pole aga juttu Eiffeli tornist ja croissant’idest, vaid ellujäämisest Ida-Euroopas. Film on sündinud Eesti-Vene-Soome-Valgevene-Kasahstani ühistööna ja selle võtted toimusid Venemaal, Valgevenes ja Kasahstanis.
Film jutustab Venemaal elavast noorest õppejõust Anjast, kes loeb loenguid Byronist ja on romantilistes suhetes professorist kolleegiga. Üks kohtumine vana tuttavaga keerab aga hetkega kogu tema elu pea peale. Ta on sunnitud põgenema valesüüdistuse eest ja teesklema kodutut last. Teismelise mask ja tutvus sarnase, hulljulge tüdruku Kristinaga annab Anjale võimaluse alustada uut elu. Filmis on palju nukraid hetki, ent nagu ka Raagi varasemates töödes jääb peale ikkagi lootus, et asjad lähevad paremaks.
Peategelased lastekodust. Veel paar aastat tagasi ei arvanud Ilmar Raag enda sõnul, et tahaks minna Venemaale filmi tegema. Talle tutvumiseks saadetud stsenaarium oli aga heal viisil kummaline lugu. “Minu jaoks on see eelkõige üks mõistulugu ligimesearmastuse tähendusest. Filmi kaks peategelast on mõlemad pärit lastekodust. Neil võib küll olla katus pea kohal ja toit laual, aga miski on ikka puudu,” sõnas Raag. “Intrigeeriv on nüanss, et 12aastast Kristinat mängiv Viktoria Lobatševa on ka päriselus veetnud aastaid lastekodus. Ma uskusin kõike, mida ta kaamera ees tegi.”
Filmile on tunnustuseks seegi, et selle rahvusvaheline esilinastus toimus tänavusel Tribeca filmifestivalil New Yorgis, kus saadi Nora Ephroni žürii eripreemia. Venemaal Andrei Tarkovski auks peetaval filmifestivalil Zerkalo (Peegel) pälvis linateos aga auhinna professionaalsete saavutuste eest. Preemia, 375 000 rubla (ligi 8500 eurot) anti näitlejatele.
Draama
“Ma ei tule tagasi”, 2014
Režissöör: Ilmar RaagOsades: Polina Puškaruk, Viktoria Lobatševa jtFilmi pikkus: 1 h 49 minKinodes alates: 18.09