Soome valitsus mureneb

“Jätkame kvartetina,” ütles Soome peaminister Alexander Stubb valitsuse istungi järel.

Tuumajaamaprojekti jätkamise otsus langetati 10 poolt- ja 7 vastuhäälega.

Keskkonnaminister Ville ­Niinistö ütles, et rohelised lahkuvad valitsusest raske südamega. Ametliku lahkumisotsuse teeb partei juhatus laupäeval.

Niinistö on olnud terav ­uute reaktorite ja eriti Fennovoima OY Pyhäjokile kavandatava tuumajaama kriitik. Sel nädalal ajalehele Financial Times antud intervjuus ütles ta, et Soome valitsus seab Venemaa huvid oma väärtustest kõrgemale ja on taas minemas soometumise teed. Andes rohelise tule projektile, kus Rosatomi osalus on 34%, suurendab Soome oma sõltuvust Venemaa energiast.

“Siin on soometumise maik küljes,” ütles Niinistö FT-le. “Me anname Venemaale just need mõjuhoovad, mida nad lääneriikides ja Euroopa Liidus saada tahavad. Otse öeldes on täiesti veider, et ülejäänud valitsusliikmete arvates on see okei.”

Saksa hiiule tuli leida asemik. Algselt oli Fennovoima projektis strateegiliseks investoriks Saksa energiahiid E.ON. Kui see aga 2012. aasta oktoobris teatas, et lahkub Soome tuumajaama projektist ja müüb ka oma tütarettevõtted ja muud osalused Soomes, tuli leida uus strateegiline investor. Ülejäänud osanikud projektis on Soome ettevõtted, kellest nii mõnigi on vahepeal projektist lahku löönud.

2013. aasta suvel lõi Fennovoima käed Rosatomiga. Riik kaalus projektile antud luba uuesti, kuna mitu olulist parameetrit on vahepeal muutunud. Põhimõttelisele loale projektiga jätkata lisati klausel, et enne ehitusloa saamist tuleval kevadel peab Fennovoima OY tagama projektis kohaliku osaluse vähemalt 60% ulatuses.

Ukraina kriisi puhkedes kerkisid ka Soomes küsimused, kas Soome ja Venemaa tuumakoostöös peaks midagi muutuma.

Päevaleht Helsingin Sanomat tsiteeris eile Soome kaitseministrit Carl Haglundi, kelle sõnul on Fennovoima projektil selge välis- ja kaitsepoliitiline mõõde. Kui tehing oleks Rosatomi pärast katki jäänud, võinuks see mõjutada Venemaa ja Soome energiaalast koostööd.

“See oleks naaberriigile olnud väga tugev sõnum,” ütles Haglund.

Opositsioon soovib erakorralisi valimisi. Roheliste lahkumine valitsusest jätab nelja partei koalitsioonile 200 kohaga parlamendis ühekohalise enamuse.

Opositsiooniliider Juha ­Sipilä soovitab peaministril korraldada erakorralised valimised. ­Aprillini ootamine, millal praeguse koalitsiooni mandaat lõpeb, oleks ajaraiskamine, ütles Sipilä intervjuus agentuurile Bloomberg.