Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tülikas riigihange

18. september 2014, 08:42

Terviseamet pidi ligi sadakonnale Eesti kiirabile tänavu 30. juuniks paigaldama arvutid, kuid selle asemel jäid nii mitmedki kiirabibrigaadid lubatud tehnikata. Amet andis uueks lubaduseks septembri.

Terviseamet tellis riigihankes kiirabidele arvuteid, kuid tööd venisid mitmete probleemide tõttu tähtajast üle. Paljude vaidlustuste kõrval tõstis tüli ka näiteks tehnika eelnevalt ebapiisav katsetus. Kuna hanke võitnud Silwi Autoehitus paigaldas seadmed mõnda autosse hooletult, ohustas ettevõte kiirabitöötajate turvalisust kui mitte nende elusid.

"Terviseametit ei ole mitte ükski kiirabiasutus teavitanud, et Silwi Autoehituse paigaldused oleksid ebakvaliteetsed või lausa eluohtlikud," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe. Tema sõnul on garantiialuste autode ehitaja ja garantii andja ametile samuti kinnitanud, et puuduvad etteheited paigaldusele.

Vaidlused venitasid hanget. Riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg kukkus 2012. aasta augustis, kuid amet sõlmis lepingu võitjaga alles tänavu veebruaris. Hanke täitmise venimise üks peamine põhjus on korduv vaidlustamine vaidlustuskomisjonis ja kohtumenetlused kuni riigikohtuni. Kaljumäe sõnul oli hanke peamine vaidlustaja lõpuks kaotajaks jäänud arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüügiga tegelev Skarcon. Samas on mingil hetkel Skarconi võitjaks kuulutamise otsuse vaidlustanud ka näiteks terviseamet ise, mitte ainult hanke lõplikult võitnud ühispakkujad Silwi Autoehitus ja ML Novator.

Skarconi tegevjuhi Oliver Šultsi sõnul pidid operatiivarvestuse kiirabiautod saama arvutid 12. maiks, varuautod 27. maiks. Šults vestles mais nii Tallinna kui Tartu kiirabi juhtidega, kelle sõnul polnud kummagi sihtasutuse masinatele alustatud seadmete paigaldamist viis päeva enne esimest tähtaega.

Tartu polnud paigaldusega rahul. Juulis ütles Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee, et neile polnud veel arvuteid ülegi antud, kuid selle põhjus seisnes ebarahuldavas kvaliteedis, kuidas Silwi paigaldas arvuteid. Kõrgvee tahtis enne seadmete pealepanemist katsetada, kas need sobivad või mitte. Vastasel juhul võinuks juhtuda, et hiljem tuleb need paigaldada uuesti. Kõrgvee teatel paigaldas Silwi arvutid viisil, kus aparatuur oleksid võinud kahjustuda. Tema sõnul ähvardas isegi autoehitaja, kes samuti ei rahuldunud Silwi töökvaliteediga, sellisel moel paigaldatud arvutitega autodelt garantii ära võtta.
Kõrgvee kirjelduste järgi oli Silwi justkui pimesi puurinud auke ja kinnitusi, mistõttu ei olnud selline lähenemine sobilik juba turvakaalutlustel.

"Kõik kinnitused peavad vastama tugevusstandardile. Te võite ette kujutada, kui auto liigub 120-140 km/h ja kui masin kummuli läheb, siis võivad asjad tappa personali," ütles Kõrgvee. Tema sõnul tahtis terviseamet panna arvutid kõigile autodele korraga. "Nendel (terviseamet - toim) oli mingisugune tähtaeg või kokkulepe. Tavaline Eesti asjaajamine, tõeline Potjomkini küla. Tehtud, aga mis kvaliteediga, tundus, et väga ei huvitanud."

Augustis tunnistas Karell Kiirabi juhatuse liige Ave Põlluaas, et nendel on arvutid peale pandud, kuid tarkvara nad veel ei kasutanud. Põlluaas pidas oluliseks lõpptulemust. Küsimusele, kas Silwi oli teinud oma tööd korralikult, ütles Karelli juht, et tal pole õigust seda kommenteerida. "See on kolme osapoole, terviseameti, Silwi ja Karell Kiirabi vaheline probleem," ütles Põlluaas. Tema sõnul on terviseamet olnud probleemidest teadlik ning üritanud aidata neid lahendada.

Kaks asutust veel ilma. Septembris teatas Kaljumäe terviseameti nimel, et seni on paigaldamata kahe kiirabiasutuse seadmed - Tartu Kiirabi täies mahus ja Karell Kiirabi autodele, mis asuvad tööle Ida-Virumaal. Et häirekeskuse loodav tarkvara, mille alusel toimub edaspidi kõikide kiirabiautode positsioneerimine, testimine toimus alles juulis, siis Tartu Kiirabi autodele paigaldatakse seadmed septembris.

"Paigaldus on käesolevaks ajaks alanud," ütles Kaljumäe. Karell Kiirabi seadmete hilisem paigaldamine on Kaljumäe teatel põhjustatud Virumaa teeninduspiirkonna kiirabi osutaja avaliku konkursi kohtuvaidlusega, mis lõppes alles tänavu 20. juunil. Sellele järgnes tegevusloa menetlus ja halduslepingu sõlmimine. "Ka Karell Kiirabi Ida-Virumaad teenindavatele autodele paigaldatakse seadmed septembris," täpsustas Kaljumäe.

Infosüsteemi mGIS plaanitakse kasutusele võtta kõikides pääste- ja kiirabiautodes rutiinse tööprotsessina alates 1. jaanuarist 2015, mistõttu ei ole eelkirjeldatud viivitused Kaljumäe hinnangul olulise mõjuga. Tema sõnul ongi tänavune august ja neljas kvartal tervikuna planeeritud uue süsteemi töökindluse saavutamiseks ja selle pidevas käigushoidmiseks vajalike haldusteenuste väljatöötamiseks ning juurutamiseks.

KOMMENTAAR: Uus süsteem asendab raadioside

Üllar Kaljumäe, terviseameti peadirektori asetäitja

Kohustus tagada ühendatavus häirekeskuse sidesüsteemidega on igal kiirabiettevõttel. Riik nii terviseameti kui ka häirekeskuse kaudu on välisabi vahendite arvelt selleks abistanud kiirabiasutusi, soetades kõikidele kiirabiasutustele, kes osutavad kiirabiteenust, nii vajalikud seadmed kui ka tarkvara. Et häirekeskuse positsioneerimise võimekus loodi tegelikult juba 2014. aasta alguses - häirekeskus hakkas kiirabiautosid reaalajas positsioneerimistarkvara vahendusel "nägema" juba alates möödunud aastavahetusest -, siis alates augustist juurutamisel olev tarkvara annab tegelikult suurima kasu just kiirabibrigaadile endale. Selle abil saavad kiirabibrigaadid väljasõiduteabe koos teejuhatusega. See lahendus peaks edaspidi muutuma põhiliseks teabevahetuse viisiks ja seni peamiselt kasutuses olev raadioside jääb tagavaralahenduseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. September 2014, 09:23
Otsi:

Ava täpsem otsing