Investeeri nagu miljardär, väldi šarlatane

Tuntud staarinvestorite nagu Warren Buffetti või Carl Icahni järgi investeerimisotsuste tegemises pole midagi uut. Buffetti investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsiad on börsil vabalt kaubeldavad ja kõigil on kaudselt võimalik osa saada ajaloo ühe edukama investori jätkuvast tähelennust. Rääkimata paljudest teistest staarinvestoritest, institutsionaalsetest varahalduritest või tuhandetest riskifondidest, mille aktsiaosalused on avalikult teada.

2009. aasta algul, mil Berkshire suurendas osalust USA suurimas kodulaenude andjas Wells Fargos, kaalus Buffetti järgi joondumist enda sõnul ka väikeinvestor Mikk Talpsepp. „Siiski ei julgenud antud aktsiat osta, kuna mu enda analüüs ei toetanud,“ meenutas ta.

Vanameistri järgi joondumine oleks investeeritud summa tänaseks enam kui neljakordistanud. Tollal maksis Wells Wargo aktsia 12 dollarit ning on praeguseks tõusnud 52 dollari peale. Kusjuures vahepealsel ajal on makstud kokku 4 dollarit dividende.

Ära kuula müügimehi. Talpsepp tõdes, et mingil määral tasub tuntud investorite tegemisi küll jälgida, kuid mitte järgida. Tasub mõelda sellelegi, et tegu ei oleks müügimeestega, kelle ülesandeks on odavamalt soetatud aktsiad kallimalt uutele investoritele maha müüa.

Üks selline müügimees on Talpsepa sõnul näiteks Jim Cramer (endine riskifondi juht ja kuulus CNBC telenägu - toim), kelle aktsiavalikuid on toetanud teleesinemised. „Kui aktsiat reklaamitakse teles või mõnel muul sarnasel viisil, siis kindlasti ei tasu ostma tormata ning pigem tasub antud aktsiad tõusu kasutades esimesel võimalusel ära müüa,“ rõhutas ta.

Kui aktsiavaliku on teinud aga näiteks Warren Buffett, kes võtab nägemusi aastateks, pole üldjuhul hiilanud ajastamisega, kuid on olnud ülitugev analüüsis, siis tasub Talpsepa hinnangul valikut kaaluda küll.

„Minu jaoks ainus tuntud investor, kelle järgimist kaaluksin ongi Buffett, kuid arvestades tema vanust, ei pruugi investeeringute puhul õnnestuda teada saada, millal on aeg investeeringust loobuda. Seega kokkuvõttes polegi mõtet kedagi jälgida ega järgida,“ resümeeris Talpsepp, kelle sõnul on enda analüüs märksa parem valik.

Pimesilmi gurusid uskudes võivad investorid loobuda enda analüüsist ja erineda võib ka hoidmisperioodi pikkus. Buffettit järgides pole näiteks mõtet teha lühikese ajahorisondiga tehinguid.

Miljardäride fondil uhke tootlus. Swedbank Marketsi valdkonnajuhi Andres Suimetsa sõnul leiavad paljud investorid ajapikku enda jaoks need eksperdid kelle sõnavõtte kuulata ja investeerimisotsuseid jälgida. Samuti sõltuvat gurude mõju sellest kui palju meedia vahendusel investoriteni jõuab.

„Kliendid pigem võtavad üldist eeskuju teatud varavalitsejatelt kui jäljendavad nende konkreetseid investeerimisotsuseid suuremas ulatuses,“ ütles ta. „Aga kindlasti äratavad palju meediakajastust saavad tehingud ka kohalike investorite huvi – on see siis mõne eduka suurinvestori uus tehing või tuntud ettevõtete korporatiivsed sündmused.“

Et tahtmist miljardäride kombel investeerida jätkub, tõestab augusti algul ilmavalgust näinud börsil kaubeldav fond (ETF) Direxion iBillionaire Index. IBLN sümbolit kandev fond jälgib iBillionaire’i indeksit, mis koondab hulga miljardäride, teiste seas Warren Buffetti, Carl Icahni, Daniel Loebi ja David Tepperi, meelisaktsiaid.

Kokku koosneb indeks 30 USA suurkorporatsioonist, mis omakorda kuuluvad kõik USA peamisesse aktsiaindeksisse S&P 500. Kõigi aktsiate osakaal on võrdselt 3,33% ning teiste seas leiab sealt näiteks eestlastegi seas populaarsed Apple’i ja Microsofti aktsiad.

Alates mullu oktoobrist, mil miljardäride indeks loodi, on see kerkinud 10,59%. S&P 500 on samal ajal tõusnud 6,55%. Kui arvestada tagantjärele 8 aasta tootlus, oleks Forbesi andmetel miljardäride indeks 500 USA suurima ettevõtte aktsiate tootlust kahekordselt edestanud.

Kuna alles eelmisel kuul kauplemist alustanud IBLNi sümbolit kandev ETF on üsna nooruke, pole see Suimetsa hinnangul vähemalt Swedbanki klientide hulgas veel tuntust kogunud. Mikk Talpsepp seda aga osta ei soovitakski. „See, et aktsia on mõne miljardäri portfellis ei peaks olema investeerimisotsuse aluseks,“ toonitas ta.

TASUB TEADA: Kuidas hästi matkida?

Leia info. Kõik rahajuhid, kel on üle 100 miljoni dollari eest varasid, peavad igas kvartalis teavitama oma investeeringutest USA Finantsinspektsiooni (Securities and Exchange Commission - SEC). Need aruanded on investoritele lihtsasti kättesaadavad ja neid lahkab pea alati ka meedia. Eesti investorite rahapaigutused kohalikesse börsifirmadesse on leitavad Eesti Väärtpaberikeskuse börsiettevõtete aktsiaraamatutest. Suurosanike nn sisetehingud leiab Finantsinspektsiooni kodulehelt.

Investeeri pikaajaliselt. Eelista lühiajalisi positsioone võtvatele tähtinvestoritele ja staarkauplejatele pikaajalise nägemusega investoreid. Heaks näiteks on taaskord Warren Bufett, kes on öelnud, et „Meie lemmik hoidmisperiood on igavesti“.

Jälgi sotsiaalmeediat. Maailma üks tuntuim aktivistinvestor Carl Icahn võib oma osaluste teatavaks tegemisega tekitada pahatihti korraliku amokijooksu. Et sageli jagab ta oma investeerimisideid sotsiaalvõrgustikus Twitter, ei pea otsuste maha viksimiseks alati SECi aruandeid ootamagi.

Ole kannatlik. Kui paistab, et investorite raskekahurvägi on oma positsioonid mõnes ettevõttes juba sisse võtnud, tuleks oodata paremat ostukohta või liikuda mõne muu aktsia juurde.

Hajuta. Hoolimata valitud strateegiast tuleks investeeringuid võimalikult suures ulatuses piirkonniti ja sektorite kaupa hajutada.

Aktsia võib olla juba liikunud. Selleks ajaks kui investeerimisguru müügi- või ostutehing ilmsiks tuleb, võib olla aktsia juba märkimisväärselt liikunud. Kopeerijale võivad jääda sel juhul vaid raasukesed või mis veelgi hullem, korralik miinus.

Liiga palju sinusuguseid. Kui liiga paljud jae- ja institutsionaalsed investorid lähtuvad oma valikutes parimate rahajuhtide kopeerimisest sõltub edu informatsiooni töötlemise ja tehingu kiirusest. Väikeinvestori lähtepositsioon on siin mõistagi võimalikest halvim.

Erinev investeerimisstiil ja riskitaluvus. Kui sina loodad lühiajalist rikastumist aga sinu lemmikinvestor soovib oma aastate jooksul kogunenud rikkust säilitada, siis tuleks investeerimisstrateegia ümber vaadata. Samuti võib kopeeritava rahajuhi riskitaluvus olla sinu omast kordades kõrgem.

Loomulikult loevad ja jälgivad väga paljud nii institutsionaalsed kui ka erainvestorid edukate suurinvestorite, fondijuhtide ja fondide investeerimispositsioone. Enamik kasutab teiste investorite aruandeid siiski peamiselt ideede genereerimise eesmärgil, tehes omad kitsamad valikud ja täiendavad analüüsid. Valitud fondide positsiooniaruandeid tasub lugeda ka selleks, et aru saada, kus investeerimismaailm asub ja kuhu suundub. Üks-ühele portfellide kopeerimist esineb pigem harva.

Igal juhul tuleb positsioonide üle võtmisel enda isiklikku portfelli siiski ise väga hästi aru saada, mida ja miks täpsemalt tehakse. Näiteks kuulsate USA riskifondide (hedge-funds) väärtpaberipositsioonide kopeerimine ei ole mõistlik, kuna nende poolt avalikustatud aruanded kajastavad vaid pikki väärtpaberipositsioone, mitte lühikeseks müüdud väärtpabereid ja tuletisinstrumente. Riskifondi puhul on reeglina nähtav vaid väärtpaberiportfelli üks pool, mitte varade ja instrumentide tervikkombinatsioon. Teiseks on mistahes fondijuhi või investeerimisguru järgimine nagu tahavaatepeeglisse vaatamine — nende tegevuse ja investeeringute avalikustamise hetkeks võivad nende omatavad positsioonid olla juba muutunud.

Kui kellelgi on soov endale omandada Warren Buffetti investeerimisportfell, siis see on väga lihtne – ostke Berkshire Hathaway aktsiat. Erinevaid teisi nn „miljardäriportfelle“ järgivaid ETF-e on tekkinud omajagu, kuid suuremat populaarsust need seni saavutanud ei ole ja nende mahud on jäänud tagasihoidlikuks. Neis ETFides segatakse tihtipeale kokku üsna segane kogum investeeringuid ja paiguti tundub, et tegemist on rohkem turunduslike tooteprojektidega. Isiklikult hoian end kursis mõne minu arvates parema tehnoloogia- ja väärtusinvesteeringutele spetsialiseerunud aktsiafondi investeeringutega. Tegu ei ole riskifondidega, vaid kindlate kriteeriumidele alusel aktsiate valimisele keskendunud traditsiooniliste aktsiafondidega.