Tagastustega hulk probleeme

ASi Via 3L juhatuse liige Elmer Maas ütles, et nende ettevõte kui üks Eesti suuremaid toidukaupade käitlejaid on väga häiritud sellest, et osa jaekette suhtub kaupade tagastamisse ükskõikselt. “Meie praegusest mahust ligi 5% liigub mingi aja pärast meie ladudesse tagasi,” ütles ta. Kokku kulutavad nad kaubatagastuste käitlemisele ainult otseselt jälgitavate kuludena üle 500 000 euro aastas. Lisanduvad investeeringud tehnikasse ja IT arendusse.

Maasi sõnul käitleb tagastusi ettevõttes iga päev ligi 20 inimest. Tagastuste protsess on korraldatud kolmes etapis: kaupade vastuvõtt ja partiiline kontroll, kaupade sorteerimine ja pakendamine ning kaupade ringlusesse tagasi saatmine või utiliseerimine.

“Meie hinnangul kätkeb sellise ahela ülesehitusega toimetamine muu hulgas ka riski toiduohutusest lähtuvalt,” rääkis Maas. Tema sõnul on nad toidukäitlejana kohustatud tagama, et toode, mis siseneb nende jaotussüsteemi, oleks algusest lõpuni korrektselt hoitud ja igal ajal partiiliselt jälgitav. “Kui see toode saabub meile kuskilt tootmisest, on kõik hästi, kuna saame olla kindlad, et tootja määratud partii on saatedokumentidel kirjas ja korrektne,” ütles ta. Kui aga toode käib läbi jaekaubandusest, on tagastamisel sageli ainus saatedokument kaupluses käsitsi kirjutatud saateleht, kust ei ole võimalik aru saada, millisesse partiisse toode kuulus.

Euroopast lahendust ei saa. Maas selgitas, et siis annavad nemad tootele ise uue partiitähise lähtuvalt “parim enne” kuupäevast. Kuna aga ühele “parim enne” kuupäevale võib tootjatel vastata mitu erinevat partiid, ei ole paraku see lõpuni korrektne, sest 100%  jälgitavuse põhimõtet on vahepeal rikutud.

“Oleme veterinaarameti inimestelt nõu küsinud selle probleemi lahendamiseks, paraku ei ole neil head nõu anda, kuna reeglina mujal EU maades sedalaadi massilist tagastamist ei toimu,” nentis Maas.

Suurimad tagastajad on Maasi sõnul kaks jaeketti, kelle tagastused moodustavad kaugelt üle poole kogu tagastuste mahust. “See näitab, et probleem ei ole lahendamatu ja enamik jaekaupmehi on sellest jagu saanud,” märkis ta. Talle jääb arusaamatuks, miks tagastatakse hinnakampaaniate jaoks ülisuurte allahindlustega sisseostetud kaupu, et juba järgmisel päeval sama kaupa tavahinnaga uuesti tellida. “Sellel ei saa ju olla mitte mingisugust majanduslikku põhjendust,” märkis Maas.

Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnul lähtub kaupmees oma otsustes nii efektiivsusest kui ka tarbija ootusest suurele kaubavalikule. “Tellime juba praegu paljusid tooteid hulgipakendites,” kinnitas ta. “Oleme tootjate ja tarnijatega sobivad hulgipakendite suurused kokku leppinud ning kiirelt realiseeritavate kaupade puhul toimib selline koostöö väga tõhusalt.”

Riisalu lisas, et samas tahab Selver kliendile pakkuda suurt valikut ning teiste seas ka neid tooteid, mida ostetakse harvem ja mille riiulipind on väike. Sellise kauba hulgipakendites pikalt ladustamine ei ole paljudes kauplustes võimalik, sest lao¬pind on piiratud.

Originaalpakendeid keeruline säilitada. Riisalu oli nõus, et kampaaniatoodete tagastamine on tõepoolest ajamahukas ja tülikas nii kaupmehele kui ka tarnijale. Samas ootab klient kampaaniatesse tooteid, mida iga päev sortimendist ei leia. “Paraku pole kunagi võimalik sajaprotsendilise täpsusega prognoosida kauba müüki ning kliendi vaates on oluline, et kaupu jätkuks ka kampaania viimaseks päevaks, seetõttu on teatud tagastus paratamatu.”

 

Rimi Eesti tarneahela juhi Allar Kahju sõnul ei tagasta Rimi Eesti iga päev kaupu hankijale ei lahtises ega kinnises pakendis – kaubatagastuste hulk on minimaalne.

“Turul on välja kujunenud küllaltki kulukas praktika tellida kampaaniateks toidukaupa sisse suure ülevaruga ning kampaania lõppedes see jääk hankijatele tagastada,” rääkis Kahju. “Selline tegevus põhjustab suuri logistilisi kulutusi ning kahtlemata suurendab lõppkokkuvõttes Eestis tekkivate toidujäätmete hulka.”

Kahju kinnitas, et nende ettevõttele on strateegilise tähtsusega panna kokku sellised kampaaniad ja protsessid, kus kaupade tagastamine ei ole vajalik ning kaupade tellimine vastab klientide eeldatavale ostuhuvile.

“Usume, et tarbija jaoks soodne ostuhind saab tekkida vaid juhul, kui tarneahelas toimub ühesuunaline liiklus tootjast kaupluseni,” ütles ta. “Tagastamise puhul aga lisaksime tootele topelt logistikakulud, mis varem või hiljem kajastuksid toote müügihinnas kliendile.”

Kahju kinnitas, et kaupade tagastamise asemel analüüsivad nad kampaaniaid ja püüavad kampaania müügikoguseid  võimalikult täpselt ennustada.

“Tagastame kaupa vaid äärmuslikel juhtudel ning juhul, kui kaup ei vasta meie klientide oodatud kvaliteedistandarditele,” ütles ta. “Leiame, et selline lähenemine aitab oluliselt suurendada efektiivsust, langetada ostuhindu logistikakulude arvel ning vähendada turul tekkivate toidujäätmete hulka.”

Tagastust saab valutumaks muuta

Tagastustest põhjustatud ebaefektiivsuse vähendamise võimalused

ARVESTUS. Jaemüüja ja hulgimüüja prognoosivad täpsemalt kampaaniakoguseid ega sõlmi ostutehingut, teades juba ette, et kampaania lõpus liigub suur osa kaubast logistikakeskusesse tagasi.LÕPUMÜÜK. Kampaaniaperioodi lõppedes annab hulgimüüja jaemüüjale mõõduka lisa-allahindluse, et jaemüüja ei tagastaks kaupa, vaid müüks selle läbi kaupluses selleks kohandatud alal.ORIGINAALPAKEND. Kampaaniaväljapanekuteks ei eemaldata kaubalt originaalpakendit, vaid väljapanek tehakse kaubast, mis on kastides, ja pakendist võetakse vaid ülemine kiht. Lepitakse kokku, et tagastatakse ainult originaalpakendis kaup (v.a kui kaup on aegunud või müügikõlbmatu).INFO. Jaekaupmees informeerib hulgimüüjat elektrooniliselt tagastatava kauba kogusest.

Tagastused raiskavad aega Toomas Orutar, Logistika Pluss OÜ juhatuse esimees

Kindlasti on originaalpakendis ja täiskastides kauba liigutamine kasulik kõikidele osapooltele. Kuid nagu elu näitab, sõltuvad tootjad ja maaletoojad jaekaupmeeste nõudmistest –  kui hulgipakendist väiksemat kogust ei ole võimalik osta, siis ei osta üldse.

Tagastused on ilmselgelt kõikidele logistikafirmadele väga negatiivne protsess. Suurketid tagastavad enamjaolt kaupu suvalistes pakendites-kastides, väga populaarsed on banaanikastid, kus siis erinevad kaubad on segamini pandud. Tagastuste vastuvõtmisele kulub palju rohkem aega ja ressurssi kui korraliku originaalpakendis kauba vastuvõtule. Tihti on kaubad rikutud, säilivustähtaja ületanud vms. Tagastused on pigem tootjate/ maaletoojate ja jaekaupmeeste läbirääkimise koht, teenust pakkuval logistikaettevõttel siin palju kaasa rääkida ei õnnestu. Tean, et paljud jaeketid on tootjatega kokku leppinud praagiprotsendi ja tagastusi tagasi ei võta – v.a kampaaniatooted kinnises hulgipakendis.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor