Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtluskultuur aitab tulemusi parandada
Ettevõtluskultuuri olemasolu võib anda suure panuse majandustulemuste paranemisse, kuna lisaks töötajate väärtustamisele aitab see kaasa ka läbipaistvama ettevõtluse arengule.
Balti börsifirmade hinnangul on avatus ja läbipaistvus olulised, kuna see meelitab ka rohkem investoreid ettevõtte vastu huvi tundma. Firmasiseselt on olulisel kohal töötajate kaasamine ning suhtlemine kõigi töötajatega, samuti töötajate motiveerimine ning koostöö.
Samas koostab TNS Emor igal aastal Eesti mainekamate ettevõtete edetabelit ja selle esikümnesse satub Tallinna börsi firmasid harva. “On raske öelda, miks börsiettevõtteid Eesti ettevõtete TOPist ei leia,” ütles Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi. Üks põhjus võib olla käibe suurus, mis on enamikul börsifirmadest väiksem kui Emori edetabelis olevatel firmadel. Harju Elektri kommunikatsioonijuht Moonika Vetevool ütles, et nende firma oli 2013. aasta novembris ilmunud Äripäeva käibe TOPis märgitud 233. kohale. “Tõenäoliselt seetõttu ei olnudki me selles Emori hindamiseks ette antud nimekirjas,” ütles ta ning rõhutas, et kõik börsifirmad, sealhulgas Harju Elekter, peavad järgima oma tegevuses hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. “Siis on ASi Harju Elekter ettevõtluskultuur kõrge ning firma tegevus korrektne ja läbipaistev,” lisas Vetevool.
Ehitusfirma Nordecon esindaja Andri Hõbemägi ütles Emori edetabeli kohta, et nemad keskenduvad eelkõige riigisektorile ja ettevõtjatest tellijatele ning neil on Eesti elanikkonnaga kokkupuudet vähe. “Vaadates selle uuringu metoodikat, siis selgub, et on kogutud Eesti elanikkonna hinnanguid ettevõtetele,” ütles ta. Ettevõtluskultuuri küsimuses sai küsitletud suuremat osa Tallinna börsi ettevõtteid.
Leedu panustab suurelt. “Kuna Ventspils Nafta on väikese töötajate arvuga valdusettevõte, keskendume ennetava ja kiirelt reageeriva kultuuri loomisele ja säilitamisele. Et säilitada ettevõtte jätkusuutlikkust, üritame töötajaid kaasata ettevõtte küsimustesse. Oleme veendunud, et töötajate kaasamine, läbipaistvus ja avatud suhtlus on üks ettevõtte edu võtmetest, kuna see aitab kaasa töötajate lojaalsusele ja motiveerimisele,” ütles Ventspils Nafta esindaja Elina Dobulane.
Leedu börsil noteeritud elektrifirma AB Lesto hindab ettevõtluskultuuri kõrgelt, kuna see aitab kaasa parematele finantstulemustele. “Kaasatud ja motiveeritud töötajad saavutavad paremaid tulemusi. Seetõttu mõõdab Lesto iga aasta töötajate kaasatust ja motivatsiooni ja ehitab tegevusplaani, et milliseid meetmeid võtta motivatsiooni tõstmiseks. Lesto kultuur põhineb ühistel väärtustel – vastutus, koostöö ja tulemustele orienteerumine. Meil on ka palju erinevaid tegevusi, mis aitavad meil rakendada oma väärtuseid igapäevarutiini,” ütles AB Lesto juhatuse liige ja kommunikatsiooniosakonna juht Dalia Andrulioniene. “Meie ettevõtte väärtused on tihedalt seotud personalipoliitikaga, alustades tööle võtmisest, uute töötajate väljaõpetamisest, palgaküsimustest ning tegevuse hindamisest kuni annete eristamise ja arenguni. Töösuhteid edendatakse nii ametlike kui ka mitteametlike tegevustega,” ütles Andrulioniene.
Lesto paneb suurt rõhku ettevõttesise info liikumisele nii ülevalt alla kui ka vastupidi. Iga kvartal toimuvad koosolekud, kus koos töötajatega arutatakse tulemusi, väärtuseid ja päevakajalisi asju. Ettevõtte juhid kuulavad kõikide töötajate ettepanekuid ja uusi ideid. “Korraldame ka töötajate kohtumisi tippjuhtidega, et vastata kõikidele töötajate küsimustele,” lisas Andrulioniene.
Eesti parim torkab silma. Aastaid just investorsuhetes silma paistnud Tallinna Vee finantsdirektori Riina Käi sõnul on ettevõtluskultuur ajas muutunud avatumaks, eetilisemaks, personaalsemaks ja inimlikumaks. “Kiirelt muutuvas keskkonnas mängivad vägagi olulist rolli paindlikkus ning avatus uuendustele. Kindlasti mõjutavad need muutused ja võimekus kohaneda ka ettevõtte majandusedu,” ütles ta.
Börsiettevõtetel tuleb info avalikustamisel järgida üsna rangeid põhimõtteid. See aga võib seada väljakutseid muu hulgas nii avatusele, paindlikkusele kui ka inimlikkusele. “See mõjutab ka suhtlemist ettevõtte töötajatega. Ühelt poolt tuleb tagada tundliku teabe kaitse, ent samas inimeste informeeritus,” ütles Käi. “Meie ettevõtte puhul on oma mõju kahtlemata tähelepanul, mis on kaasnenud tariifivaidlusega. Ent olgugi et meil börsiettevõttena lasub kohustus järgida avalikkusega suhtlemisel rangeid reegleid, paneme väga suurt rõhku sellele, et suhtluses, nii ettevõtte sees kui ka väljapoole, olla nii personaalne, inimlik ja avatud kui võimalik,” lisas ta.