Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Heiti Hääl: taastuvkütus pole alati kõige mõistlikum

25. september 2014, 00:00

Eesti riik peaks põlevkivitööstust nägema majandusharuna, mitte keskkonnaprobleemina, ütles Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl.

Heiti Hääle sõnul koostatakse Eesti pikaajalist energiamajanduse arengukava (ENMAK) liiga loodusthoidvalt ja loosunglikult. Praegu keskendub arengukava suures osas biodiisli, bietanooli ja biogaasi väärtustamisele, mis on Hääle sõnul küll keskkonnasõbralik, ent mitte säästlik – kõik taastuvkütused transpordis vajavad suuri riigi toetusi, et oma energiaühiku hinna poolest konkurentsivõimelised olla. “Kui muidu öeldakse, et kõik pole kuld, mis hiilgab, siis meie ütleme, et kõik, mis on taastuv, pole mõistlik,” ütles Hääl. Tema sõnul saab keskkonnaefekti saavutada ka odavamalt.

Teenistus võiks neljakordistuda. Hääl märkis, et arengukavas peaks rohkem arvesse võtma väliskaubanduse bilanssi. Ta selgitas, et Eesti ainuke energeetiline maavara on põlevkivi, millest enamikku kasutatakse elektri- ja väiksemat osa õli tootmiseks. Samal ajal kui Eesti ostab sisse diislikütust, bensiini ja maagaasi, lähevad õli ja elekter ekspordiks. “See tähendab, et meie energiabilanss on 400 miljonit eurot negatiivne,” ütles Hääl.

Hääle sõnul näeb Eesti riik põlevkivitööstust pigem keskkonnaprobleemi kui majandusharuna, ent oleks kasulikum, kui selles nähtaks selle jätkusuutlikku külge. Praegu on põlevkivitööstuse kaevandusmaht 16 miljonit tonni aastas, millest saab omakorda 0,6 miljonit tonni õli väärtuses 250 miljonit eurot. Hääle sõnul võidaks tegelikult Eestis kaevandada hoopiski 20 miljonit tonni ja toota 2,4 miljonit tonni õli, teenides sedasi miljard eurot. Selleks on aga vaja investeerida 4,9 miljardit eurot. “Et sektor liiguks sinna, kuhu vaja, on vajalik riigi toetust – usku, et põlevkivitööstus on majandusharu ka kümne aasta pärast,” ütles ta.

Põlevkivi sooja asemel õli tootma. Hääl märkis, et Eestis on praegu suurima süsihappegaasi heitega kütuseallikas just elekter, kuna valdav osa sellest toodetakse põlevkivist. Teisel kohal saasterohkuse poolest diislikütus ja kolmandal bensiin. Saastet ei toimu ainult etanooli kasutuses. Hinna poolest on aga kallim just etanool, seejärel bensiin ja diislikütus.

“Kui suudame energiabilansi ümber kujundada nii, et põlevkiviga ei köetaks enam ahju, vaid suureneks õlitoodang, kasvaks meie eksport neli korda,” rääkis Hääl. Selle arvel väheneks küll elektritoodang, kuid Hääle sõnul saadaks hinnanguliselt 80–90% Eesti energiakulust sellegipoolest kätte.

Oht: maksudega suretatakse turg. Ainus põhjus, miks nii minna ei võiks, on Hääle sõnul see, et lühiajalise riigieelarve täitmise huvides tapetakse keskkonnatasude ja aktsiisitõusudega tööstus ära. “Ma ei tea ühtegi teist tööstussektorit, kus eraettevõtjad oleksid nõus investeerima 4,9 miljardit ja suurendama sellega eksporti suures mahus,” ütles ta.

Alexela Grupi järgmise aasta plaane Hääl tutvustada ei soovinud. Ettevõte siseneb oma ajaloo suurimasse investeeringute tsüklisse, mida viiakse  ellu järgmisel kolmel aastal. “See aga ei tähenda, et me ennast kindlalt tunneksime,” märkis ta.

 

 

Üks küsimus

  • Kas palgad ja töötajate arv teie ettevõttes 2015. aastal kasvavad?

Ain Hanschmidt, Tallinki suuromanik
Kuna võrreldes eelmise aastaga on meil üks laev vähem ning laevaliinidel on toimunud ka mõningaid vangerdusi, on sellega seoses ka muutused tööhõives. Töötasudes näeme mõõdukat kasvu.

Aivar Rehe, Danske Banki juht
Tööhõive on pigem sama või vähenevas trendis. Prognoosin töötasude kerget tõusu.

Heiti Hääl, Alexela suuromanik
Töötasudele on kindlasti surve ülespoole, eriti keskmise ja madalama palgaga töökohtadel.
Eriti drastiline on see põlevkivisektoris, kus me prognoosime kahekohalisi kasvunumbreid.
Väiksema marginaaliga mahuturgudel peab liikuma efektiivistamise ja automatiseerimise suunas, sest õhuke organisatsioon on edu alus.
Samas just põlevkivisektoris näeme me tulevatel aastatel tohutut spetsialistide nõudlust.

Kristjan Rahu, Utilitase omanik
Eeldan mõlema puhul stabiilsust põhimõttel, et head oskused ja pühendumus peab saama hästi tasustatud. Kõige suurem probleem on endiselt inseneriteadmistega inimeste järelkasv – energeetika on nii praegu kui ka tulevikus keskne majandusharu, kus nõutavaid ameteid tasub õppida.

Mailis Lintlom, Windoori omanik
Tööhõive kasvab, surve palkade tõusuks ei ole kadunud. Kodumaine nõudlus ei toeta palgakasvu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. September 2014, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing