Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaasik: ellu jäämiseks tuleb investeerida

25. september 2014, 00:00

Eesti Pank langetas peamiselt euroalal toimuva tõttu järgmise aasta majandusprognoosi. Ettevõtetele soovitas Eesti Pank turul paremaks hakkama saamiseks investeerida.

“Meie raha väärtus sõltub sellest, kuidas euro­alal läheb. Kui vaadata euroala pilti riigiti, on see päris kirju,” võttis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Äriplaanil kokku praegust turul toimuvat.

Järgmine aasta tuleb plaanitust rahulikum. Kui varem on Eesti Pank prognoosinud 2015. aastaks 3,9% kasvu, siis üleeile hommikul valminud värske prognoos ennustab 2,5protsendilist kasvu. 2016. aastaks on Eesti Pank juba pisut positiivsem ning prognoosib 3,6% kasvu. Kaasik tõdes, et praegust prognoosi mõjutas SKP-taseme kõrgemaks korrigeerimine.

Euroala riike eraldi vaadates näeb Kaasiku sõnul näiteks, et Saksamaal läheb väga hästi, aga mõningad riigid vajavad hädasti reforme. “Keskeltläbi jätkub vaikne paranemine, aga see paranemine on aeglane, ja paranemise tempo ei kipu kiiremaks minema. Hea, kui natuke üle nulli suudetakse kasvada,” märkis Kaasik. “On riike, kus see probleem on jätkuvalt olemas.”

Peamised eksporditurud tagasilöökidega. Üleilmne majanduskeskkond paraneb. “USAs majanduskasv paraneb ning kasvuootused sealsetel turgudel on paremad,” lausus Kaasik. Samas pole olukord nii roosiline lähiturgudel. “Soome on vaevelnud juba mitu aastat probleemi käes. Prognoosid on optimistlikud, et majanduskasv saab olema, kuid see saab olema väga tagasihoidlik,” rääkis Kaasik. Tema sõnul pole see Eesti ettevõtjatele hea sõnum.

Rootsis on majanduskasv olnud Kaasiku sõnul palju kiirem kui Soome oma ja seal oodatakse selle jätkumist. “Läti-Leedu puhul võib öelda, et nad on kriisist üle saanud, siis võib seal ka märgata tagasilööke. Kasvutempo on 4% mis oli aasta alguses, praegu oleks hea, kui see kasvutempo püsib üle 3%,” sõnas Kaasik. “Venemaal otsest majandust langust keegi ei prognoosi. Venemaa puhul mingit majanduskasvu lähiaastatel ette näha ei ole.”

Palgaralli sööb kasumeid. Tulles tagasi Eesti turu juurde, märkis Kaasik, et enamik Eesti ettevõtteid kurdab järjest rohkem, et on raskem leida uusi töötajaid. Tema sõnul toob see kaasa muutused tööturul ja ettevõtete vajaduse muutuda tootlikumaks. “See toob kaasa surve tööturult ning on vaja investeerida, et turul paremini hakkama saada,” sõnas ta.

Kaasik rõhutas, et tootmise efektiivsemaks muutmine on konkurentsis püsimiseks vajalik ning ettevõtjad saaksid mõelda, kuidas oma tootlikkust efektiivsemaks muuta. “Ettevõtete kasumid on aasta esimeses pooles palgakulude suurenemise tõttu kahanenud. Ettevõtetel pole enam võimekust palka tõsta, ja kui nad seda teevad, peavad loobuma osast kasumist, see seab ettevõtted surve alla,” rääkis Kaasik.

Osaliselt on ettevõtted siiski uue olukorraga juba kohanenud ja viimastel kuudel pole palgakasv olnud nii suur ja majandus tervikuna arenemas tasakaalukamas suunas. “Ettevõtjad on hakanud aru saama, et tootlikkust tuleb suurendada ja kulusid koomale tõmmata,” lausus Kaasik.

  • 60 000 töökätt kaob

Eesti majanduse ühe suurema probleemina nimetas Kaasik seda, et elanikkond väheneb. “See seab meid olukorda, kus me peame hakkama saama vähema arvu inimestega,” sõnas ta.

Ta selgitas, et tööjõu pakkumine väheneb elanikkonna vananemise ja väljarände tõttu. Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 000 võrra vähem kui praegu. “Seda trendi väärata on võimatu või väga raske,” nentis Kaasik.

Globaalselt olukord paraneb, aga pole teada, kuidas laheneb kriis lähemates riikides. “Eesti küsimus seisneb selles, kuidas väheneva töötajaskonnaga majandust toos hoida,” võttis Kaasik prognoosi kokku.

 

Tasub teada

  • Mis juhtub lähiaastail majanduses?

Majanduskasv
Tänavu põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. Eratarbimise kasv raugeb palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Töötus
Eelolevatel aastatel oluliselt ei muutu. Palgasurved tõendavad tööpuuduse struktuurset iseloomu – vaba tööjõu oskused ei vasta ettevõtete vajadustele ning see teeb töö leidmise keeruliseks. Kuigi töötuse määr lähematel aastatel oluliselt ei alane, hakkab hõivatute hulk kahanema tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.

Palgad
Kolm järjestikust kvartalit väldanud keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumine viitab asjaolule, et tööturul on alanud varem prognoositud kohanemine. Arvestades seda, et palgakasv ületab siiski veel tööjõu tootlikkuse kasvu, tööjõu reaalne ühikukulu on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ning ettevõtete kasumid on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud, on suhteliselt nõrga majanduskeskkonna tingimustes oodata palgakulude kasvu pidurdumist ka järgmisel aastal.

Hinnad
Tarbijahindade inflatsioon on sel aastal olnud prognoositust aeglasem valdavalt energia odavnemise ning toiduainete hinnatõusu ärajäämise tõttu. Samuti on odavnenud tööstuskaubad, mille hinnad sõltuvad peamiselt välisturgude arengust.
Madal inflatsioon on üks olulisemaid tegureid, mis hoiab majanduskasvu tagasi.

Investeeringud
Erasektor investeerib agaramalt, sest tootmisvõimsused on ammendatud. Kasumitest rahastatud palgatõus ahendas investeeringute rahastamise võimalusi, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Pankade laenuportfellid on viimastel kuudel kasvanud kiiresti, suvekuudel jõudis kasv 5%ni.

Allikas: Eesti Pank

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. September 2014, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing